Vastuolu optsioonide maksustamisel

Kuigi viidatud lähenemine ei ole maailmas ainulaadne, pigem levinud, kritiseeritakse sellist lähenemist kui TSAO-de loogika ja sisuga mittearvestamist. TSAO-d peaks olema kui motivatsioonihoovakesed, mida ettevõtted emiteerivad ja töötajad soetavad meelsasti. Eestis rakendatava maksuloogika alusel on peamiseks hüve saajaks töötaja, samas TSAO-de loogika alusel on peamiseks hüve saajaks ettevõte. Sellise konflikti korral ei pruugi olla ettevõtted ja töötajad huvitatud tulemuslikumast tööst (mida paremini ettevõttel läheb, mida kõrgem on ettevõtte väärtus ja aktsiahind turul ning lõhe kokkulepitud ja tegeliku aktsiahinna vahel, seda rohkem peab ettevõte maksma maksu).

Teine rakendatav põhimõte erineb maksustamisaluse ja hetke poolest. Maksustamine leiab aset optsiooni andmise hetkel (grant), mitte aga tulemusliku töö ilmnemisel, mistõttu on ettevõte ja töötajad rohkem motiveeritud lõhe kasvatamisest optsioonihinna ja ettevõtte turuväärtuse vahele. Maksustamise aluseks ja hetkeks on optsiooni andmine (grant), mitte aga alusvaraks olevate aktsiate võõrandamine ettevõtte poolt töötajale (exercising). Optsiooni andmist ja alusvaraks oleva aktsia hilisemat võõrandamist vaadeldakse koos ning käsitletakse justkui ühe tehinguna. Optsiooni hind/väärtus (väärtus, mis antakse töötajale võttes arvesse ka hiljem saadav potentsiaalne tulukus aktsia soodsamast soetamisest) ehk maksu alus määratakse erinevaid valemeid kasutades (levinuim Black-Scholes). Sellist varianti rakendatakse põhiliselt kaubeldavatele optsioonidele, kuigi üldiselt on siiski TSAO-d isikustatud ega ole kaubeldavad.

Töötaja maksustamisel, aktsiate hilisemal võõrandamisel, on riikidel erinevad lähenemised. Mõningad riigid maksustavad töötaja poolt aktsiate soetusmaksumuse ja hilisema võõrandamise (selling) vahest teenitud tulu tingimusteta, teised on aga kehtestanud tingimused, millal sellist tulu tulumaksuga ei maksustata. Põhilised tingimused, mida riigid on kehtestanud, on seotud investeeringu hoidmise pikkuse või osaluse suurusega.

Omamata täpset ülevaadet sellest, millistele argumentidele maksuamet hetkel tugineb, leian, et selline lähenemisviis põhimõtteliselt tekitab küllaltki palju probleeme ning ei toeta ettevõtluskeskkonda. Põhiküsimused, mis tõusetuvad on:

- Kas sellise maksustamisviisi korral võib käsitleda ka optsiooni andmist (grant) (ka sellele on võimalik määrata väärtust), erisoodustusena?

- Kuidas vältida topeltmaksustamist? Näiteks on töötajal õigus osta ettevõtte aktsia 1. septembril hinnaga 10 krooni, ja aktsia turuhind on 13 krooni. Maksuameti praeguse lähenemise korral, käsitletakse eeltoodud näites kolme krooni kui erisoodustust, mille ettevõte peab maksustama tulu- ja sotsiaalmaksuga. Kui nüüd töötaja soetabki aktsia 10 krooniga ning müüb järgmisel päeval maha 13 krooniga, tekib töötajal maksustatav tulu kolm krooni, mis kuulub samuti tulumaksuga maksustamisele.

- Kuidas määrata aktsiate turuhinda noteerimata aktsiatel?

Olen seisukohal, et TSAO-de maksustamine vajaks erikorda, mis arvestaks TSAO-de sisu ja mõttega ning toetaks ettevõtluskeskkonda. Kuigi maksuameti põhimõttelisele lähenemisele võib leida nii toetavaid kui ka ümberlükkavaid väiteid, oleks siiski eelkõige tarvilik luua selge ja läbipaistev keskkond TSAO-de maksustamiseks.

Maksustamine riigiti erinev