Euroliidu kava tõsta energiaallikate kohustuslikku maksumäära kergitaks Eestis bensiiniliitri hinda 2,5 krooni ja toasooja hinda 14 protsenti.
Juhul kui Eestil ei õnnestu uue eurodirektiiviga kavandatavale aktsiisitõusule ajapikendust saada, tabab järgmisel aastal suurim löök autoomanikke ja transpordifirmasid, sest bensiiniliiter kallineks ligi 12 kroonile ja diislikütuse liiter 11 kroonile, kirjutab Postimees.
Et Eesti on nagunii lubanud tõsta järgmise aasta aprillist mootorikütuste aktsiise ligi 1,2 krooni võrra liitri kohta ehk praegu nõutavale miinimumtasemele, plaanib rahandusministeerium küsida ülejäänud maksutõusu edasilükkamist 2010. aastani.
Neste Eesti jaemüügijuhi Artur Prauni sõnul on Eestis mootorikütused kohalikku ostujõudu arvestades niigi liiga kallid, mistõttu peaks igati püüdma maksutõusu võimalikult kaugele edasi lükata.
Artikkel jätkub pärast reklaami
«Eesti ostujõule vastaks bensiiniliitri seitsmekroonine hind, mistõttu kütuste edasine kallinemine annaks valusa löögi nii inimestele kui ka majandusele tervikuna,» rääkis Praun.
Põlevkivile, põlevkiviõlile ja maagaasile aktsiisi kehtestamine kergitaks soojusenergia hinda 14-20 protsendi võrra. Lisaks rakendub Eestis 2007. aastast soojusele 18protsendiline käibemaks. Aktsiis ja käibemaks kokku kasvataksid iga 500-kroonist soojaarvet ligi 150 krooni võrra.
Soojusallikate puhul soovib jõujaamade ja kaugkütteühing (EJKÜ) aktsiisivabastust 2015. aastani.
«Sooja hind on juba üsna piiri peal ning kindlasti alandab selle tõus inimeste elukvaliteeti,» märkis EJKÜ juhatuse esimees Toomas Niinemäe. Hinna hüppeline tõus sunniks tema hinnangul paljusid külmas elama ning kasvataks soojavõlglaste hulka.