Siim Kallas kavatseb töötada vastukaaluks president Arnold Rüütli ideest sündinud ühiskondlikule leppele nädala jooksul välja uue lepingu.
Kallas alustas koos Reformierakonna juhatuse liikmetest moodustatud töörühmaga eile leppe väljatöötamist olukorras, kus Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse lõpp-produkt on osutunud selliseks, millele ei kirjuta praegusel kujul alla ei võimuliidu juhtiverakond Res Publica ega ka Reformierakond, kirjutas Postimees.
Keskerakond ei kavatse Postimehe andmetel samuti alla kirjutada.
Reformierakonna juhatus leidis, et aasta jooksul ühiskondliku leppe nime all tuntuks saanud dokument on ka oma viimases redaktsioonis laialivalguv, omamoodi «üleüldise õnne pakt».
Artikkel jätkub pärast reklaami
«Kui räägime sellest, et Eesti riigi kiiremaks arenguks tuleb milleski kokku leppida, siis peame rääkima vaid kõige tähtsamast ja väga konkreetselt,» märkis Kallas.
Keskerakonna infojuht Evelyn Sepp ütles samuti, et kokkuleppe eesmärgiks ei saa olla leppida kokku selles, et talved lähevad valgemaks või suved soojemaks.
Kadriorust lähtuv soov oli lepe allkirjastada 15. oktoobril. See võib ka Postimehe andmetel teoks saada, kuid leppega ühinevad enamasti organisatsioonid, kellel pole tegelikku võimu.
Kallas leiab, et uue leppe kõige tähtsamaks osaliseks tuleks kutsuda paarkümmend Eesti ettevõttejuhti ja -omanikku - need, kelle otsus paneb raha liikuma.
«Firmad võiksid näiteks otsustada, et uurimis- ja arendustegevuse rahastamiseks Eestis kulutavad nad lähema kahekümne aasta jooksul 10% oma kasumist, mille Eesti riik on tulumaksuvabastuse kaudu nende kätte jätnud,» pakkus Kallas. «Ettevõtete puhaskasum on umbes 12 miljardit, seega oleks võimalik teadus- ja uurimistegevuse rahastamiseks koguda 1,2 miljardit aastas.»