• OMX Baltic0,12269,58
  • OMX Riga−0,56926,06
  • OMX Tallinn−0,031 748,13
  • OMX Vilnius0,311 000,15
  • S&P 500−0,715 505
  • DOW 30−0,9340 287,53
  • Nasdaq −0,8117 726,94
  • FTSE 100−0,68 155,72
  • Nikkei 225−0,1640 063,79
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,46
  • OMX Baltic0,12269,58
  • OMX Riga−0,56926,06
  • OMX Tallinn−0,031 748,13
  • OMX Vilnius0,311 000,15
  • S&P 500−0,715 505
  • DOW 30−0,9340 287,53
  • Nasdaq −0,8117 726,94
  • FTSE 100−0,68 155,72
  • Nikkei 225−0,1640 063,79
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,46
  • 27.10.03, 00:00

Saksamaa edu ekspordis võiks kannustada Eestit

Kui jalgpallis on Saksamaal raskusi Fääri saartest jagusaamisega, siis ekspordi vallas on olukord sootuks teine: nimelt võib Saksamaad käesoleva aasta augusti seisuga pidada maailmameistriks ekspordis.
Esmakordselt 11 aasta järel ekspordib Saksamaa rohkem kui ükski teine riik maailmas. Augustis eksportisid Saksa ettevõtted ligi 62 miljardi euro eest, mis oli 7% enam USAst, senisest maailma juhtivast eksportöörist, ning pea kaks korda rohkem Jaapanist. Saksa eksportöörid on seega taastanud seisu, mille nad kaotasid Saksamaa taasühinemise järel.
Põhjusi Saksamaa kasvavale ekspordiedule on mitmeid. Eelkõige väärib esiletõstmist Saksa toodangu stabiilselt kõrge kvaliteet, tööjõu suhteliselt aeglane kallinemine viimastel aastatel võrreldes teiste eurotsooni riikidega ning Saksa eksportijate tugev positsioon Kesk- ja Ida-Euroopas. Peamine teene Saksa ekspordiedule lasub sektoritel, kus Saksamaa on ajalooliselt tugev, sealhulgas masinaehitusel, autotööstusel ja keemiatööstusel. Ehk siis nii kapitali- kui ka teadmisteintensiivsed sektorid. Näiteks on Saksa masinaehitustoodangu globaalne turuosa 19% ? selgelt ees USAst (14,9%) ja Jaapanist (12,2%). Samuti on globaalset turuosa kasvatanud Saksa autotööstus.
Eriti tähelepanuväärne on Saksa ekspordi edu, arvestades siseturu madalseisu ning kallist eurot, mis on vähendanud Saksa kaupade konkurentsivõimet eeskätt USAs.
Ühtlasi näitab see USA kui suurima maailmamajanduse suhtelist nõrkust: liigne siseturule orienteeritus pärsib USA võimalusi nii Aasia (eeskätt Hiina) kui ka Kesk- ja Ida-Euroopa majandusbuumidest võrdväärselt kasu lõigata. Seevastu Saksamaa on võrreldes teiste riikidega parimas positsioonis selleks, et varustada maailma kasvuregioone kaupade ja teenustega, milleks neis regioonides puuduvad vajalikud ressursid, eeskätt teadmised. Hiina on juba praegu neljas suurim ekspordi sihtriik Saksamaale USA, Prantsusmaa ja Itaalia järel.
Ka Eesti ettevõtjale on Saksamaa ekspordiedu tähenduslik ning eelkõige positiivne. Kindlasti põhjendab see aktiivset ärikontaktide otsimist Saksamaal mitte ainult Saksa turu sisenõudlust, vaid ehk rohkemgi Saksa kaupade kasvavat eksportnõudlust silmas pidades. Klientide ja koostööpartneritena tuleks eelistada neid ettevõtteid, mis juba ekspordivad olulise osa oma toodangust ning mis kavatsevad ekspordi osakaalu tõsta.
Mudeleid taoliseks koostööks on mitmeid: alates allhankest Saksa eksportijatele kuni Saksa ettevõtete investeeringuteni Eestis. Samuti on Saksamaa ekspordiedu kujukas näide sellest, et suurus pole ainuke kriteerium maailmamajanduses läbilöömiseks ? vastasel juhul juhiks eksportijate edetabelit ülivõimsalt USA kui Saksamaast ligi kolm korda kõrgema SKPga majandus. Pigem on määravaks toodangu konkurentsivõimelisus, mille alus on kvaliteetne toodang, mis lähtub turu vajadusest. Vähetähtis pole ka ettevõtete avatus-orienteeritus välismaailmale (mille vähesus põhjendab USA suhteliselt nõrka esinemist eksportijana).
Selle loogika järgi peaks ka Eesti ettevõtteil olema piisavalt võimalusi maailmaturul läbilöömiseks eeldusel, et konkurentsieelis on õigesti määratletud (st ei põhine vaid odaval tööjõul) ning et ettevõtted võtavad selge sihi välisturgudele. Saksamaa kui eeskätt teadmis-tepõhistes sektorites liidripositsiooni hoidev eksportija võiks ka Eestile eeskujuks olla.
Autor: Oliver Loode

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.07.24, 11:28
Kulla hind hüppas uute rekorditeni, 2500 dollari tase on käeulatuses
Kulla hind tõusis nii dollaris kui euros uute rekorditeni. Turgude hinnangul on pärast Föderaalreservi juhi Jerome Powelli esmaspäevast sõnavõttu aina tõenäolisem, et keskpank otsustab juba septembris intressimäärasid kärpida. Just see andis lühiajalist pilti vaadates kullale tõuke ületada maikuus saavutatud tipud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele