Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soome ettevõtjaid pingestab kavandatav maksureform
?Soome ühiskonna areng on seiskunud ja ettevõtluse tähendus näib olevat unustatud. Tuleb meeles pidada vana tõde, et puud ei kasvata kuldseid vilju iseenesest,? ütles Soome tähtsaima firma Nokia peadirektor Jorma Ollila möödunud nädalal Soome tehnoloogiatööstuse sajanda aastapäeva tähistamisel.
Tema sõnul süvenevad Soome ettevõtjate seas hirm ja pessimism. Selle põhjuseks on asjaolu, et majandus on juba kolm aastat paigal tammunud ning samal ajal on ettevõtluskeskkond muutunud. Võitlust investeeringute pärast on järsult teravdanud Euroopa Liitu astuvate uute riikide madalad tootmiskulud ja maksutase, mis sunnib arenenud riike midagi ette võtma.
Uues konkurentsiolukorras eeldab Ollila väitel edu saavutamine head infrastruktuuri ja haldusaparaati, stabiilset majandusarengut, piisavat teadus- ja tootearendust ning konkurentsivõimelist maksutaset. Kui esimestega on kõik korras ja tootearendus on veidi nõrgenenud, siis suurimaks nõrkuseks jäävad kõrged maksud. Ollilaga on nõus enamik Soome majandusringkondade esindajaid.
?Juba mitu aastat on selge, et Soome suurim probleem on kõrged maksud. Jagame Ollila seisukohta, et Soome heaoluühiskonda saab säilitada kergema maksukoormusega, mis tagaks konkurentsivõime säilimise,? ütles Soome keskkaubanduskoja tegevdirektor Kari Jalas, kes pooldab ettevõtte tulumaksu alandamist 29 protsendilt 25-le.
Möödunud nädalavahetusel oli Poris koos 1700 Soome ettevõtjate organisatsiooni Suomen Yrittäjät (SY) esindajat. Organisatsiooni esimees Eero Lehti nimetas täielikuks jamaks väidet, nagu oleks Soome konkurentsivõime poolest maailma teine riik. ?Kui see oleks nii, tungleksid Lõunasadama taksosabas välisinvestorid, aga miskipärast neid ei ole, sest tegelik Soome koht on umbes 30.,? ütles Lehti.
Teiste riikidega võrreldes kahaneb Soomes ettevõtlusvaim kiiremas tempos. Noori ettevõtjaid tuleb vähe peale, mistõttu näiteks tööstuses on 60% ettevõtjaist üle 45 aasta vanad ning aastail 1990?2010 ennustatakse nende arvu vähenemist poole võrra. Järgmise viie aasta jooksul on oodata põlvkonnavahetust 40% perefirmades ja on prognoositud, et umbes 50 000 ettevõtjal ei ole firma ülevõtjat.
Niisugustes pessimistlikes oludes jätkab valitsus saladuskatte all ettevõtlusmaksuseaduste muudatuste tegemist, mida on kavas tutvustada novembris ja mis jõustuvad 2005. aastal. Peaminister Matti Vanhanen ei ole nõus nende sisu avama, kuid rõhutab, et valitsuse taotluseks on majandusele uue edustrateegia loomine, mis eeldab maksude kergendamist.
Salatsemise üks põhjusi on see, et peamised valitsuserakonnad, sotsiaaldemokraadid ja keskerakondlased, ei ole ühte meelt ettevõtte tulumaksu alandamise määras.
Keskerakondlasest kaubandus- ja tööstusminister Mauri Pekkarinen tõdes, et maksupoliitikaga ei saa võidelda majanduse globaliseerumise vastu, sest Soome lihtsalt ei suuda konkureerida Hiina odava tööjõuga. Kuid küll tuleks tema arvates ettevõtte tulumaksu alandamisega mõjutada seda, et Soome firmad ja kapital püsiksid rohkem Soomes ega koliks soodsama maksukeskkonnaga naaberriikidesse, näiteks Eestisse ja maksumuudatusi kavandavasse Rootsi. Seetõttu pooldab keskerakond ettevõte tulumaksu tõhusat vähendamist.
Peale ettevõtte tulumaksu alandamise on valitsuses arutusel dividendide topeltmaksustamine, mille vastu on nii väikeettevõtjad kui aktsionärid.
Soome ajakirjanduse järgi siiski paistab, et valitsus surub dividendide topeltmaksustamise läbi, mida teiste hulgas toetab ametiühingute keskliit SAK.