Vene rulett oligarhidega
Boriss Berezovski ja Vladimir Gussinski, kes mõlemad kasutasid oma vara ja meedia-impeeriumi Putini valitsuse poliitika arvustamiseks, on tänaseks vabatahtlikult pagendusse läinud. Poliitilisi põhjusi peetakse peamiseks ka Venemaa suurima naftakompanii Jukose juhi Mihhail Hodorkovski vahistamisel läinud nädalavahetusel.
USA kritiseerib Venemaa valitsust seaduste ?selektiivse rakendamise? eest. Rahvusvaheline reitinguagentuur Moody?s, mis hiljuti esimesena Venemaale investeerimisjärgu hinde andis, teenib kriitikat sõltumatu kohtusüsteemi puudumise alahindamise eest.
Putin on kasutanud ?jaga ja valitse? taktikat. Teisi oligarhe ei rünnata, kui need käituvad Putini ametiaja alguses vaikselt kokku lepitud reeglite järgi. Putin kinnitas ka esmaspäeval, et tegemist ei ole laiema kampaaniaga. Valitsus ei vaidlusta erastamistehinguid, kui oligarhid maksavad makse, investeerivad kodumaale ega sekku poliitikasse. Just viimast reeglit rikkus Hodorkovski, kui toetas avalikult detsembrikuiste duumavalimiste eel opositsiooniparteisid ning vihjas isiklikele poliitilistele ambitsioonidele seoses 2008. aasta presidendivalimistega.
Esimesed ohu märgid Jukosele kerkisid kevadel, kui Venemaal avalikustati praktiliselt tundmatu uurimisinstituudi raport, mille järgi suurimaks ohuks Venemaa riigikorrale on oligarhid. Vaenlane number üks oli raporti järgi Jukose juht Mihhail Hodorkovski, järgnesid naftafirma TNK suuromanik Mihhail Fridman ja Norilski Nikli suuromanik Vladimir Potanin.
Hodorkovski ise tahab end näha liberaalsete majandusreformide eest võitlejana. Kuid ta on oligarh ja tema isikliku varanduse saamislugu hämar. Tavainimeste jaoks varjutab see kõik muu.
Mihhail Hodorkovskile kuulub kolmandik Jukosest, millest Sibnefti ülevõtmisega sai Venemaa suurim ning maailma suuruselt neljas naftafirma. Püüdes Jukosest teha lääne standarditele vastavat läbipaistvat firmat, on Hodorkovski välisinvestorite silmis üks parema reputatsiooniga Vene ärimehi.
Teine tuntum Vene oligarh on Roman Abramovit?. Abramovit?i suhted Kremliga on paremad, kuid siiski arvatakse, et temagi tunneb end ebakindlalt ning on asunud oma vara müüma. Abramovit?i vara hindab Forbes 5,7 miljardile dollarile. Sel kuul müüs ta Millhouse?i kaudu Sibnefti Jukosele. Samuti vähendas ta osalust maailma suuruselt teises alumiiniumitootjas Russian Aluminium. Millhouse müüs ära osaluse Aeroflotis ja erapangas National Reserve Bank. Samas on tema kontrolli all veel energiafirma Irkutskenergo, Avtobank, kindlustusfirma Ingostrahh jt firmasid.
Välismaal tuntud ärimees on veel Oleg Deripaska, kes kontrollib alumiiniumitootjat Russian Aluminium. Aastaks 2012 tahab Deripaska üle võtta USA Alcoa ning saada maailma suurimaks alumiiniumitootjaks. Deripaska kontrollib ka investeerimisfirmat Base Element, mis on kevade jooksul kokku ostnud Venemaa energiamonopoli UES aktsiaid, et kasutada neid eesootavas elektrimonopoli erastamises. Vladimir Jevtu?enkov juhib kiiresti kasvavat investeerimisfirmat AFK Sistema, mis investeerib väga laia valdkonda alates telekommunikatsioonist ja turismist nafta- ja gaasisektorini.
Mihhail Fridmani Alfa Group kontrollib Tjumen Naftat, mis hiljuti sõlmis kokkuleppe Briti naftafirmaga BP, mis investeerib Venemaale 6,8 miljardit dollarit. BP investeeringus nähakse teerajajat teistelegi investoritele. Nii käisid kuuldused USA firmade ExxonMobil ja ChevronTexaco soovist omandada osalus Jukoses.
Hodorkovski arreteerimine on kõnelused ajutiselt peatanud, kuid, nagu kirjutab Financial Times, on peamised motiivid, miks välisfirmad Jukost tahavad, alles ka pärast firma juhi vahistamist. Firmale kuulub 5,7% maailma kinnitatud naftavarudest ning saada osa sellest turust on strateegiline prioriteet ka kõigi riskide juures.
Analüütikud ennustavad, et Venemaa turud jäävad närviliseks vähemalt presidendivalimisteni tuleva aasta märtsis, kuid huvi Venemaa ning sealhulgas Jukose vastu püsib. Osa investoreid kasutas eile esmaspäevase vabalanguse järel võimalust Vene turule soodsamalt siseneda.
Poliitikavaatlejad tunnevad aga tõsist muret Putini administratsiooni kasvava autoritaarsuse ning julgeolekuorganite võimu tugevnemise üle. Kolmas kvartal näitas taas kapitali kasvavat väljavoolu Venemaalt.