Tõnis Arnover • 29. oktoober 2003 kell 22:00

Väliskapital tungib Soome ja Rootsi kinnisvarasse

Selle aasta kontori- ja kaubanduspindade ostudest on väliskapital teinud Rootsis 75% ja Soomes 60%. Mis tähendab, et oktoobri alguse seisuga olid välisinvestorid omandanud Rootsis kontoripindu enam kui 60 miljardi Eesti krooni eest ja Soomes 14 miljardi krooni eest. Ainuüksi eelmise aastaga võrreldes on välismaalaste ehk täpsemalt rikaste välispankade ostuhimu kolm korda kasvanud ega näita ka aasta lõpul mingeid raugemise märke, sest pakkumine on hea.

Selle kuu keskpaiku teatas Saksa Commerzbanki kinnisvarafond CGI Stockholmi südalinnas magusa pala, Klara Zeniti kinnistu ostmisest 5,4 miljardi krooni eest. Pangakontsern Nordea aga on Stockholmis, Helsingis ja Oslos korraga müüki pannud kinnisvara kokku 15 miljardi krooni eest, millele loodetakse ostja leida enne jõule. Neilegi on seni pakkumise teinud üksnes välisfirmad.

Selline areng näitab paaril viimasel aastal Põhjala kinnisvaraturul alanud murrangut, mis tänavu on järsult süvenenud ja mida eriti Soomes on juba hulk aega oodatud. Tegelikult lootis Soome väliskapitali tulekusse juba kümme aastat tagasi, kui ta 90. aastate algul liberaliseeris oma rahaturu. Aga ometi nii ei juhtunud, mille põhjusena nimetavad kinnisvaraeksperdid turu vähest läbipaistvust, mistõttu välismaalastel oli raske aimu saada sinna paigutatava raha tootlusest. Väliskapitali tulekut on tervitatud kui värsket kevadtuult, mis toob kaasa uut kapitali ja arendamisvõimalusi.

Esimeseks kevadet kuulutavaks pääsukeseks Soome kinnisvaraturul oli Hollandi Wereldhave, mis eelmisel aastal otsis kinnisvarafirma Sponda käest tuntud Helsingi kaubanduskeskuse Idakeskus viie miljardi krooni eest. Teenitud rahaga on Sponda Helsingi keskuses nn Makkaratalo ümber ehitanud moodsaks ärikeskuseks.

Väliskapitali osakaal Soome kinnisvaratehingutes on eelmise aastaga võrreldes kasvanud kolm korda. Suurimat huvi tunneb see Helsingi piirkonna kinnisvara vastu, kus kontori-, kaubandus- ja tööstuspindade koguväärtuseks hinnatakse ca 360 miljardit krooni. Kinnisvarafirma Catella prognoosi kohaselt moodustavad selle aasta kinnisvarainvesteeringud umbes kümnendiku sellest summast. Suurimad välistegijad Soome kinnisvaraturul on mainitud Wereldhave kõrval Saksa LB Kiel ja IVG, Briti pank Royal Bank of Scotland ning tõsise turu-uuringu on ette võtnud USA investeerimispangad Goldman Sachs ja Morgan Stanley.

Analoogne areng on toimunud ka Rootsis, kus välismaalaste kinnisvaraostud on mullusega võrreldes mitu korda kasvanud ning kus müügitehingud on suurema mahuga, sest ostetavaid objekte on rohkem ja need on kallimad. Rootsi turul on põhilised välistegijad peale Saksa Commerzbanki Deutsche Bank, Deka Bank ja Goldman Sachs.

Tehingud on olnud müüjatele kasulikud. Nii teenis kinnisvarafirma Wihlborg eelmainitud Klara Zeniti müügiga 850 miljonit krooni. Veelgi edukam on olnud aga kinnisvarafirma Drott, mis pärast mais uue tegevdirektori saamist on müünud kinnisvara 11,6 miljardi krooni eest ja aasta lõpuni tahab müüa veel ligi miljardi seitsme miljardi eest. Tänu õnnestunud tehingutele on firma aktsia Stockholmi börsil kerkinud 36% ja teinud aktsionärid viie miljardi võrra rikkamaks.

Sellel, miks väliskapitali huvi Põhjala kinnisvaraturu vastu on kasvanud, on mitu põhjust. Esiteks on seal kinnisvarahinnad mõõdukamad kui näiteks Suurbritannias, kus need on 1993. a peale 140% kerkinud ja kus asjatundjate sõnul võib mull peagi lõhkeda. Teiseks hindavad välisostjad nende riikide head makromajanduslikku seisu, turu läbipaistvust ning seda, et seal on müüa hulgaliselt huvitavaid objekte. Kolmandaks püsib kontori- ja kaubanduspindade tulusus Euroopa keskmisel tasemel, olles aastas umbes 6%.

Hetkel kuum