Väliskapital tungib Soome ja Rootsi kinnisvarasse

Esimeseks kevadet kuulutavaks pääsukeseks Soome kinnisvaraturul oli Hollandi Wereldhave, mis eelmisel aastal otsis kinnisvarafirma Sponda käest tuntud Helsingi kaubanduskeskuse Idakeskus viie miljardi krooni eest. Teenitud rahaga on Sponda Helsingi keskuses nn Makkaratalo ümber ehitanud moodsaks ärikeskuseks.

Väliskapitali osakaal Soome kinnisvaratehingutes on eelmise aastaga võrreldes kasvanud kolm korda. Suurimat huvi tunneb see Helsingi piirkonna kinnisvara vastu, kus kontori-, kaubandus- ja tööstuspindade koguväärtuseks hinnatakse ca 360 miljardit krooni. Kinnisvarafirma Catella prognoosi kohaselt moodustavad selle aasta kinnisvarainvesteeringud umbes kümnendiku sellest summast. Suurimad välistegijad Soome kinnisvaraturul on mainitud Wereldhave kõrval Saksa LB Kiel ja IVG, Briti pank Royal Bank of Scotland ning tõsise turu-uuringu on ette võtnud USA investeerimispangad Goldman Sachs ja Morgan Stanley.

Analoogne areng on toimunud ka Rootsis, kus välismaalaste kinnisvaraostud on mullusega võrreldes mitu korda kasvanud ning kus müügitehingud on suurema mahuga, sest ostetavaid objekte on rohkem ja need on kallimad. Rootsi turul on põhilised välistegijad peale Saksa Commerzbanki Deutsche Bank, Deka Bank ja Goldman Sachs.

Tehingud on olnud müüjatele kasulikud. Nii teenis kinnisvarafirma Wihlborg eelmainitud Klara Zeniti müügiga 850 miljonit krooni. Veelgi edukam on olnud aga kinnisvarafirma Drott, mis pärast mais uue tegevdirektori saamist on müünud kinnisvara 11,6 miljardi krooni eest ja aasta lõpuni tahab müüa veel ligi miljardi seitsme miljardi eest. Tänu õnnestunud tehingutele on firma aktsia Stockholmi börsil kerkinud 36% ja teinud aktsionärid viie miljardi võrra rikkamaks.

Sellel, miks väliskapitali huvi Põhjala kinnisvaraturu vastu on kasvanud, on mitu põhjust. Esiteks on seal kinnisvarahinnad mõõdukamad kui näiteks Suurbritannias, kus need on 1993. a peale 140% kerkinud ja kus asjatundjate sõnul võib mull peagi lõhkeda. Teiseks hindavad välisostjad nende riikide head makromajanduslikku seisu, turu läbipaistvust ning seda, et seal on müüa hulgaliselt huvitavaid objekte. Kolmandaks püsib kontori- ja kaubanduspindade tulusus Euroopa keskmisel tasemel, olles aastas umbes 6%.