Tööõnnetused maksavad pool miljardit krooni
Möödunud nädalal toimus tööinspektsiooni ning Taani töökeskkonnaameti konverents, kus tutvustati ühisprojekti ?Tööõnnetuste kulude arvutamise mudeli väljatöötamine Eestis? tulemusi. Tööinspektsiooni avalike suhete nõuniku Tõnu Vare sõnul oli konverentsi eesmärk juhtida avalikkuse ning otsustajate tähelepanu tööõnnetustest tingitud suurtele kahjudele. Õnnetused tähendavad kulutusi nii töötegijale, tööandjale, riigile kui ka ühiskonnale endale. Õnnetuste maksumuse ja kõigi nendega kaasnevate otseste ja kaudsete kulude võimalikult täpne arvutamine ja väljatoomine annab adekvaatse pildi meie töökeskkonna tegelikust olukorrast ning näitab, kuhu tuleb suunata ennetustöö põhiraskus.
Konverentsil käsitleti Taani ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kogemustele tuginedes väljatöötatud metoodikat ning mudeleid tööõnnetustega kaasnevate kahjude ja kulude hindamiseks ettevõtte ning riigi tasandil. Mudel sai tunnustava hinnangu, kuid toodi välja ka mõned täpsustust vajavad kohad.
Tööohutusega seonduvad probleemid muutuvad veelgi aktuaalsemaks nüüd. Taani suursaadik Jorgen Munk Rasmussen tõstis esile Euroopa Liiduga seonduva. Nimelt tuleb Eesti ettevõtjal Euroopa Liidus konkureerides pöörata enam tähelepanu ka tööohutusele.
Kõik konverentsi esinejad rõhutasid, et firmale, riigile ja ühiskonnale kalliks minevad tööõnnetused vajavad tõhusat ennetustööd, mis saab tugineda kulutuste põhjalikule analüüsile. Seda võimaldabki uus väljatöötatud mudelite kasutamine. Tööinspektsiooni ning Taani töökeskkonnaameti ühisel konverentsil selgus, et aastal 2002 toimunud 4000 tööõnnetust tõi kokku kahju 541 miljonit krooni. See moodustab 0,5 sisemajanduse kogutoodangust. Riigile läksid tööõnnetused maksma 50 miljonit, mis moodustab 0,14 riigieelarvest. Ettevõtetes oli ühe tööõnnetuse keskmiseks kuluks üle 9000 krooni.
Tõnu Vare sõnul taotletakse edaspidi mudelile ka valitsuse kinnitust ning selle viimist statistilise aruandluse vormi.
Aastatel 2000?2002 kontorollis tööinspektsioon 4212 ettevõtet eesmärgiga uurida tööohutusseaduste täitmist. Seadusest tulenevatele nõuetele vastas 24 ettevõtetest, puudusi esines 63 kontrollitud ettevõtetest. Nõuetele ei vastanud 13. Töökeskkond tervikuna ei vastanud nõuetele hinnanguliselt 4 ettevõtetest.
Tõnu Vare hinnangul on tööohutusalane teadlikkus paranemas, sest tööandjad mõistavad tööõnnetuste ennetamise tähtsust. Suurimaks probleemiks tuleb aga endiselt pidada tööohutusele tähelepanu mittepööramist. Samme keskkonna ohutumaks muutmiseks tehakse alles pärast tööõnnetuse toimumist, siis, kui kahju on juba tekkinud. Tööohutusseaduse nõuetele vastamisele mõeldakse alles tööinspektori (eeldatava) tulekuga seoses. Kahjuks ei näe ettevõtjad seoseid seaduse täitmise ning tööohutuse vahel.
Möödunud kuul toimus tööinspektsiooni statistika järgi 242 tööõnnetust, milleks raskeks kvalifitseeriti 65.
Surmaga lõppes kaks tööõnnetust. Oktoobrikuu numbrid on selle aasta kõige väiksemad. Kõige enam toimus käesoleval aastal tööõnnetusi jaanuaris (316 juhtumit), septembris (306) ning juulis (295). Vähe õnnetusi on toimunud ka suvekuudel juunis (243) ning augustis (256).
Käesoleva aasta kümne kuuga on toimunud 2778 tööõnnetust. Aasta lõppu silmas pidades on oodata eelmise aastaga võrreldes rohkem tööõnnetusi. Hinnanguliselt toimus või toimub sel aastal 3330 tööõnnetust.
Tööinspektsiooni konverentsil esitatud tööõnnetuste kahjude hindamise mudel seatakse peatselt üles tööinspektsiooni kodulehele. See võimaldab tööandjal arvutada välja õnnetustega seonduvad kahjud.