• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,61%6 265,58
  • DOW 300,59%44 746,68
  • Nasdaq 0,71%20 537,26
  • FTSE 1000,53%8 820,86
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,13
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,61%6 265,58
  • DOW 300,59%44 746,68
  • Nasdaq 0,71%20 537,26
  • FTSE 1000,53%8 820,86
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,13
  • 14.11.03, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kingitus reformi ülekohtu heastamiseks

Ajakirjandusel on tänuväärne roll ühiskonna valvekoerana, kuid kahjuks juhtub asjaliku kriitika sekka ka tühja klähvimist.
12. novembri Äripäev kirjutas Vene Kultuurikeskuse renoveerimistöödest artikli (vt - Võimu hind on Vene Kultuurikeskus), milles ajakirjanik käsitles Tallinna võimuliidu koostööd pealinna ühe arhitektuurimälestise korrastamisel vandenõuna, kus poliitilised spekulatsioonid põimuvad artikli autori fantaasiaga.
Tegelikkus on märksa lihtsam - Tallinna linn alustas 2002. aastal Vene Kultuurikeskuse ulatuslikku renoveerimist, et peatada oma ajastu märgina säilinud ainulaadse hoone lagunemine. Meelevaldne on lehe väide, et Vene Kultuurikeskust juhib keskerakondlik nõukogu. Nõukogu on moodustanud Keskerakonna ja Reformierakonna liit, kuhu kuuluvad ka mõlema erakonna esindajad. Hoone remondi sidumine poliitikaga sobiks ehk unenägude seletamise käsiraamatusse.

Artikkel jätkub pärast reklaami

13. novembri Äripäeva juhtkiri ?Väljast sotsiaalmaja, seest Merko Ehituse äriplaan? paneb edasi samas vaimus. Ainult erakordselt suure üldistusjõuga on võimalik jõuda artiklis esitatud järelduseni, et sundüürnikele ja noortele peredele mõeldud elamute rajamine Saviliivale tähendab Tallinna elamuehitusprogrammi ?5000 eluaset Tallinnasse? läbikukkumist.
Tõsiasi on, et Saviliiva rajooni saavad sundüürnikud ja noored pered endale võimaluse turuhinnast soodsamalt eluaseme soetada. Kui leht leiab, et tegu on kingitusega, siis sellega võib ühe reservatsiooniga nõustuda - see nn kingitus hüvitab tegelikult inimestele omandireformiga tehtud ülekohtu ning kingituse vastuvõtjad ei esita seejärel enam pretensioone omavalitsusele ega riigile.
Äripäevas Saviliiva projekti võrdlemine sundüürnikele Versailles`i lossi ostupakkumisega on sundüürnikele samamoodi solvav, kui oleks ilkuda teemal, et enamikule Äripäeva lugejatele pole kättesaadav näiteks prantsuskeelne kvaliteetväljaanne Le Monde.
Tallinn andis 2002. aastal üürile 816 eluruumi, tänavu kümne esimese kuuga on üürile antud veel 458 eluruumi. Tuleval aastal jätkab linnavõim korterijärjekorras olevatele inimestele eluasemete ehitamist. Kavas on Alasi tn 4 ümberehitus, kokku 16 korterit; Alasi tn 6 ümberehitus, kokku 20 korterit; Männiku tee 96/Pihlaka tn 1 elamus 83 korterit pluss konstaablipunkt ja noorte huvikeskuse ruumid ca 190 m2. Kokku on korterite pindala 3218 m2.
Lisaks ehitatakse Männiku tee 98 elamus 65 korterit, kokku korterite pindala 2838 m2; Akadeemia tee 34 rekonstrueerimine, umbes 110 korterit (projekteerimine on pooleli); Uus-Maleva tn 10 ümberehitus, umbes 130 korterit (projekteerimine on samuti pooleli); Iru hooldekodu territoorium, umbes 75 korterit (alustatakse projekteerimist).
Loomulikult sõltub nimetatud kavade elluviimine osaliselt riigiga maaprobleemi lahendamisest, kuid täiesti alusetu on juhtkirjas esitatud väide Tallinna elamuehitusprogrammi läbikukkumisest.
Autor: Allan Alaküla

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 16 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele