Kas 3G on sõnum tulevikust?

Kui EMT näitas septembri keskel avalikkusele 3G mobiilside toimivat testvõrku, tekitas enim elevust videokõne võimalus. Nagu ulmefilmis, kus sõbraliku kosmoselaeva kapten kosmoselaeva seinal olevalt ekraanilt vastu vaatas. Samas oli vajadus 3G järele olemas juba enne meid, sest öeldi ju ammu, et üks pilt räägib enam kui tuhat sõna. 3G või UMTS, kuidas keegi teda kutsub, on mobiilside kolmas põlvkond. Kaks esimest põlvkonda olid Euroopas Skandinaavia-keskne NMT ja praegu kasutatav GSM. 3G näol on tegemist mobiilside evolutsiooni ja seniste arengute jätkuga. GSM kannab juba oma nimes ? globaalne mobiilsidesüsteem ? püüdu ülemaailmseks sidestandardiks. UMTS kui universaalne mobiilsidesüsteem on veel ambitsioonikam ja üritab seniseid vajakajäämisi ning kitsaskohti kõrvaldada.

3G ehk mobiilside kolmas generatsioon võib küll tekitada esmapilgul küsimusi, sest mobiilside ajaloost meenub ka halva kõlaga lühendeid. Kuid reaalselt toimiv EMT testvõrk ning mitmed 3G kommertsvõrgud välisriikides näitavad, et tegu on enama kui lühendiga.

Ilmselt püsib paljude mälus lühend WAP visalt kui näide mobiilse interneti suurest läbikukkumisest. Sellest oodati ju palju, aga WAP tundus aeglane ning ebamugav kasutada, lisaks veel väike telefoniekraan jms. Tagantjärele täiesti loogiline, sest ilmselt oodati muud. Aga kas teate, et EMT võrgus kasvab ilma igasuguse sunnita WAPi püsikasutajate arv keskmiselt 15 kuus ja kasutajaid on juba kümneid tuhandeid? Vähesed ärid saavad kiidelda sellise loomulikust vajadusest tingitud kasvuga. Mis juhtus, miks sai alguspäevade inetust pardipojast igapäevane töö- ja meelelahutusvahend? Sest peale WAPi sündi on pööratud palju tähelepanu nii tehnoloogia arendamisele (WAP 2.0) kui ka kasutajamugavuse parandamisele. WAPi võimalusteni jõudmiseks piisab vaid ühest klahvivajutusest.

EMT hinnangul näeb esimest 3G kommertsvõrku Eestis aastal 2005. Miks sellest räägiti juba mitu aastat tagasi, testitakse praegu, aga reaalsuseks saab võrk alles aastal 2005? Seletuseks sobib WAPi näide: tehnoloogia ise võib olla juba vastuvõetav, aga ilma kasutajamugavuseta pole selle väärtus mõistetav. Seepärast muutus ka 3G ülesandepüstitus ning keskendusime kasutajale oluliste väärtuste väljatoomisele ja kasutamise hõlbustamisele.

Nii on üheks enim näidatud uudseks 3G võimaluseks videokõne. Esialgu tundub see kindlasti harjumatu ning tavalist telefoni kasutavale inimesele võõrastav. Tihti tõstatatakse küsimus ? kellele seda vaja on? Siinkohal on sobilik meenutada ühte lauset, mille kunagi ütles uut tehnoloogiat tagasi lükates filmistuudio Warner Bros juhataja Harry M. Warner: ?Kes kurat peaks tahtma kuulda näitlejaid kõnelemas?? Tänapäeval peetakse tummfilmide vaatamist andunud fännide pärusmaaks, nii et kes teab, ehk on kümne-viieteist aasta pärast samamoodi ka vaid tavalise kõne kasutajatega? Koos võimaluste lisandumisega muutuvad ajapikku ka inimeste harjumused ja vajadused. Avati ju äsja ka Eestis telesaateid interneti vahendusel vaadata võimaldav portaal, siit sama pildi telefoniekraanile jõudmiseks ei ole pikk tee.

EMT praeguses 3G-testvõrgus on andmeside kiirus 384 kilobitti sekundis, teoreetiline maksimumkiirus aga on kaks megabitti sekundis. Eks ole see ju tuttav ka mujalt: kui paljud meist on sõitnud auto tehnilisse kirjeldusse kirjutatud maksimumkiirusega? Enamik autosid sõidab ikka 90?100 km/h. Ka autosid müüakse emotsioonile toetudes, pakkudes kiirusest enam hoopis mugavusi ja lihtsust. 3G on nagu paljude poolt ihaldatud džiip: kiirteel aeglasem, maanteel koos teistega sama kiire, aga mugav, ning pakub alati vabadust leida emotsiooni sealt, kus teised seda ei saa.

Kui GSM-võrk Eestis 1995. aastal alustas, lipsas mul ühes intervjuus üle huulte, et ?GSMiga metsa seenele küll kunagi ei lähe, selleks on ikka NMT?. Nüüd aga pole NMTd Eestis enam olemaski ja päästeametnikud soovitavad metsa minnes võtta kaasa just GSM-telefoni, mida saaksite eksimise korral kasutada. Kindlasti ei paku 3G-võrk kohe avamisel üle-eestilist levi, hakates arenema olemasoleva GSM-võrgu sees. Kuna aga 3G-telefonid on kahesüsteemsed (GSM ja 3G), ei märkagi kasutaja enamasti vahet, telefon valib ise parima võrgu. Videokõne ja väga kiire andmeside töötavad nende telefonidega üksnes 3G levialas ning telefon informeerib kasutajat ka tema asukoha võimalustest.

Milliseid uusi ärivõimalusi mobiilside kolmas põlvkond pakub? Need on juba täna olemas, nimetan siin mõningaid: internetipõhised WAP-rakendused telefonis paelumas iga kuuga tuhandeid uusi kasutajaid, juba täna kiire andmeside kasutamisel baseeruvad ärilahendused nii mobiilses kui ka fikseeritud sides, tulevikus videokõne kas vastaskõnelejaga suhtluseks või kellegi-millegi valveks, üha lihtsamad ja mugavamad telefonid

Soov oodata ära n-ö järgmine veel parem asi on nagu igavene jalutuskäik vikerkaare suunas. Kui mobiilside läheb 3Gga paremaks, unustavad kasutajad, et seda pakub just 3G või mis tahes uus tehnoloogia. Harjumused muutuvad, see võtab aega; põlvkonnad, kes aga uuega koos kasvavad, ei oskagi enam muust pidada.

Autor: Ando Meentalo