Kui palju tuleb juhitöös tegeleda PEAN ja TAHAN tegevustega?
Võib olla siiski enamuses on ?tahan teha? asjad. Küllap sellepärast, et mul pole ülemust, seega võin suure osa asju, mis mulle ei meeldi, tegemata jätta. Aga et kõiki siiski ei jäta, on vahekord umbes 70/30 ?tahan? asjade kasuks.
Mulle meeldib kõige rohkem uusi asju algatada, ideid arendada, keerulisi asju selgeks mõelda, ideid välja töötada, ka mitmesuguseid tekste kirjutada. Oma ideid teistele selgitada või kedagi veenda pole üldse paha, ka näiteks ettekande vormis. Mõõdukas hulk läbirääkimisi, kliendisuhete arendamist ja lõbusamat sorti koosolekutel viibimist või nende juhatamist on täitsa tore. Ei meeldi asju lõpule viia või korduvalt teha, ei meeldi ka kelleltki midagi nõuda, kontrollida, märkusi teha.
Kindlasti ei saa vastata, et 85% ajast tegelen ?tahan? tegevusega ja 15% ?pean? tegevusega. Firma juhtimine ei ole nii lihtne, et seda võiks protsentuaalselt jagada ? tahan? ja ?pean? tegevuseks.
Meie firmas ei ole juht ainult käsuandja ja karistaja, kelle ruumi ilmumine toob töötajate nägudele töösse süvenenud ilme. Eesmärk on teha kõigist kaastöötajatest firma poolt volitatud isikud. See eeldab usaldust, vabadust ja loomulikult vastutuse võtmist. Mitte ainult juhtidele, vaid ka kõigile teistele inimestele meeldib end teostada, tunda end osana tervikust ja selle arengut mõjutada. Inimesed peavad saama arvamust avaldada, sest lahendused sünnivad koostöös.
Võin väita, et suurema osa ajast pühendun (ja olen veendunud, et ka meie firma töötajad) ?tahan? tegevusele, mis on minu meelest äärmiselt tähtis firma arengu seisukohalt.
Saan oma tegevuses peaaegu täielikult pühenduda ?tahan? tegevustele. See on peamisi põhjusi, miks aastaid tagasi valisin ettevõtja rolli ning see on ka siiani jäänud minu toimetamiste üheks olulisemaks motivaatoriks. Ehk siis teisisõnu ? mu töö meeldib mulle.
?Pean? tegevused on enamasti dikteeritud majanduskeskkonna mõjudest. Samas tundub, et teatud hulk ?pean? tegevusi (aruandlus, protseduurireeglid jms) on isikliku distsipliini ja ka ettevõtte heaolu seisukohalt pigem kasulikud. Tähtis on, et nende osakaal püsiks mõistlikkuse piirides ega varjutaks olulist. Kuulun nende hulka, kelle meelest on asjade õigesti tegemisest olulisem teha õigeid asju.
Kindlasti tuleb siin lähtuda juhi staatusest ? kui juht on ka ettevõtte omanik, on tema tegevused enamuses ajendatud ?tahan? soovist, millele loomuliku osana kaasneb ?peab? tegevuste, otsuste loetelu.
Kui juht juhib ametilepinguga ettevõtet, on tema töös palju tegevusvaldkondi, mis on ajendatud ?peab? eesmärkidest ? kui siin juht leiab enda isiksuse valmisoleku ?peab? tegevustega kaasaminekuks, olles motiveeritud seda tegema veel läbi ?tahan? soovi, on omanik kindlasti õnnelik. Iseasi, kui kaua edumeelne, iseseisev ja kiiret arengut motivaatoriks pidav juht suudab sellises olukorras kaasa minna ettevõttega.
Arvan, et tark juht koos meeskonnaga vaatab pidevalt nii juhtkonna, juhtgrupi kui ka iga meeskonna liikme tasandil kaugemale kui homne päev. Läbi selle saab selge nägemuse juhitava (oma meeskonna) valdkonna perspektiivist, uutest võimalustest ? sõnad ?peab? ja ?tahan? saavad hoopis uue tähenduse.
Kui juhina ärkan hommikul ja esimene mõte on ?peab minema tööle?, siis tuleb leida uusi väljakutseid, kus domineerib soov ?tahan?. Mina tahan ja seda tänu oma meeskonnale ja kolleegidele, keda ei pea sundima ?tahtma?.
Mõlema olukorra suhe on sõltuvalt kellaajast, nädalapäevast ja aastaajast erinev. Kui kedagi on vaja asendada, siis on kindlasti ?pean? ülekaalus. Kui töö ja valdkond on südamelähedased, siis ?pean? ei tähenda ebameeldivat. Ka ?pean? võib olla meeldiv. Üldiselt kipub ?pean? olema ülekaalus. Kui tegutseda ainult tippjuhi tasandil, siis on samuti ?pean?, sest ka strateegiliselt tuleviku planeerimine on ?pean?. Niisiis üks ei vastanda teist.
Autor: ÄP