Maksukoormuse languse asemel kapitalimaks

?35protsendiline maksukoormus on optimaalne miinimum,? ütles Rahvaliidu liige Jaanus Männik. ?Me peame arutama, missugused tagajärjed on niigi madalate maksude alandamisel.?

?Kõige parema meelega jätaks Rahvaliit tulumaksu üldse rahule,? ütles Rahvaliidu majanduspoliitika üks peamisi väljatöötajaid Janno Reiljan. Rahvaliit on seisukohal, et kui valitsusliit siiski soovib tulumaksu alandada, siis peaks leidma teisi maksustamisalasid, kust raha riigieelarvesse leida.

?Tööjõu maksukoormuse tase on juba kõrge, järelikult tuleb leida teisi maksustamise valdkondi,? ütles Janno Reiljan.

Laupäeval Stenbocki majas toimunud Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu kolmepoolsel kohtumisel pakkus Rahvaliit ühe võimalusena välja kapitali maksustamise. ?Mõtleme siinkohal kapitali maksustamise põhimõtte laiemat kasutamist,? ütles Reiljan. ?On kokkulepete küsimus, missugust omandivormi maksustada, kas kinnisvara või pangahoiust või midagi muud.?

Eesti hakkab liikuma hoopis vastupidises suunas koalitsioonileppes sisalduvale eesmärgile langetada maksukoormust aastaks 2006 33,1 protsendile.

Eestlaste praegune maksukoormus on 35,3 protsenti ja järgmise aasta riigieelarve projekt nägi ette maksukoormuse alanemist 34,7 protsendile.

Arvestades tulumaksumäära püsimisel laekuvaks summaks 900 miljonit krooni, tõuseb üldine maksumäär järgmisel aastal 2003. aastaga võrreldes 0,2%. Seda tänu käibemaksuseaduse muudatustele ja aktsiisimaksude tõusule.

Samas on rahandusministeeriumi hinnangul tulumaksumäära püsimisel korjatav summa väiksem, kui poliitikud hetkel käimasolevates vaidlustes hindavad, küündides 760 miljoni kroonini. Sellisel juhul jääks maksukoormus järgmisel aastal praegusele tasemele.

Laupäeval oli ka arutlusel, et maksureformiga tekkiva riigieelarve augu võiks katta kas stabiliseerimisfondi kasutuselevõtu või riigi laenudega.

Janno Reiljan ütles, et koalitsioonileppesse on kirjutatud lubadusi, mis ületavad kahe miljardi krooniga igal aastal riigieelarve olemasolevad tulud. Kui maksureform ei käivitu, siis jääb lubaduste täitmisest puudu miljard krooni.

Valitsuskriisis lahenduste otsimisel vastanduvad Rahvaliidu nõudmised Reformierakonna seisukohtadele. Res Publica on vahekohtuniku rollis.

Lisaks valitsusliidu läbirääkimistele on kohtunud läinud nädala jooksul ja ka eile parlamendierakondade esindajad, et arutada kujunenud poliitilist olukorda ja ka sondeerida pinda võimaliku uue koalitsiooni moodustamiseks.

Ka maksumaksjate liidu juhatuse esimehe Ants Veetõusme sõnul ei olnud maksureformi taga pelgalt ootus maksu vähendamisest, vaid vajadus maksukoormuse kasvu korvata.

?Nüüd minnakse aga seda teed, et maksukoormus hoopis tõuseb,? kommenteeris Veetõusme valitsuskriisi võimalikku lahendust.

Eriti halb on Veetõusme sõnul see, et nõutakse pidevalt toetuste jagamist, olgu see siis emapalga või põllumajandustoetuste osas. ?Aga lõputult ei saa ju toetada, varsti pole me Eesti Vabariik, vaid Eesti Toetuste Vabariik. Me sööme oma raha ära ja siis oleme raskustes,? rääkis ta.

?Eesti peaks arendama oma infrastruktuuri, et tegevus toimuks ja inimesed teeks tööd. Meie aga ostame oma lapsed toetustega välja ja siis oleme raskustes,? rääkis Veetõusme.

- Maksukoormuse langetamise asemel raha ümber jagamise teed minemine on pettumust valmistav ka ettevõtja Aleksander Terepi sõnul. ?Raha ümberjagamisega ei saa keegi rikkamaks. Pigem me toodame sellega vaeseid juurde,? lausus ta. Suurte toetussüsteemidega on oma majanduskasvule ja ühtlasi ka konkurentsivõimele piduri peale tõmmanud sellised Euroopa riigid nagu Saksamaa ja Rootsi, viitas Terep. Raha tuleb majanduskasvust ning maksukoormuse tõusu ja ümberjagamistega nullime me selle lootuse ära, rääkis Terep. Me peame aga suutma hoida vähemalt 4?5protsendilist majanduskasvu, et mitmed naaberriigid meist mühinal mööda ei paneks.

- ASi Onninen tegevdirektor Peeter Matt ütles, et tema ei ole praeguste poliitiliste vaidluste juures optimismi kaotanud. Kui plaanitu asemel maksukoormus järgmisel aastal peakski veidi tõusma, ei näe tema selles veel põhimõttelist suunamuutust. ?Ma olen aru saanud, et maksureformi plaanitakse etappide kaupa, mitte et see nüüd täielikult ära jääks,? lausus ta. Ka kapitalimaksu idee on üks osa poliitilisest protsessist. Iseasi, kas ja kuidas see rakendub, lisas Matt. Kuid tuleb olla tähelepanelik, et nende poliitiliste portsesside sees ei toimuks varjatud suunamuutusi.

Laupäevases Kuku Raadio ?Keskpäevatunnis? andis Hans H. Luik mõista, et Raivo Vare lahkumine Pakterminalist on seotud tema minekuga poliitikasse. Äripäev küsis selle spekulatsiooni kohta Varelt endalt.

Kas Teile on tehtud Rahvaliidu poolt ettepanek asuda peaministri ametisse, juhul kui läheb valitsusremondiks?

(naer).

Kas olete sellest spekulatsioonist kuulnud?

Ei, teie käest esimest korda kuulen.

Kas Rahvaliit on Teile teinud ettepaneku tulla valitsusse?

Ei, ei ole. Praegusel ajal muidugi liigub minu kohta igasuguseid jutte. Ma olen ka kuulnud mõnesid päris huvitavaid.

Kas Te olete otsustanud, kuhu lähete pärast Pakterminalist lahkumist?

Ei ole.