Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rakenduslik haridus ei ole teisejärguline

    21. novembril toimunud Eesti Eduka Arengu Foorum keskendus ühiskonnas enim kõneainet tekitanud ühiskondliku leppe rakendumisele. Autori arvates jäid aga põhimõttelise vastuseta kolm küsimust.
    1. Kui perepoliitikaga seotud demograafilised probleemid on ühiskonnas saavutanud suhteliselt selge konsensuse ja erilisi vaidlusi ei ole tekitanud ka hariduse olulisus, siis avamata jäid hariduse kvaliteedi kindlustamise mehhanismid.
    2. Kui püüdleme teadmistepõhisuse suunas, siis Monika Salu küsimus ? milline on Eesti teadmiste kasutamise võime ? ei leidnud piisavat avamist.
    3. Raivo Vare arvates ei leidnud haridust käsitlevad ettekanded selgeid viiteid andekuse arendamisele. Siit küsimus: kas andele vastava hariduse andmine võiks tekitada läbimurde hariduse kvaliteedis?
    90ndate alguses moodustas Euroopa Komisjon töörühma selgitamaks ELi positsioone maailmaturul. 1994 avaldatud dokumendis seisis, et EL on 1980?1990 kaotanud maailmaturust 3%, selle turuosa olid hõivanud USA ja Jaapan. Töörühma ettepanekutes seisis: et saavutada edu maailmaturul, tuleb suurendada kulutusi haridusele kordades. 1997 hakkas EL suurendama investeeringuid haridussüsteemi, kasvatades need aas-taks 2000 kuuekordseks. USA alustas samuti haridusinvesteeringute suurendamisega, kuid tegi seda aasta hiljem ning 2000. aastaks oli suurenemine vaid kolmekordne. Meie kulud haridusele on osana riigieelarvest võrreldaval tasemel arenenud riikidega. Samuti olid Eesti hariduskulud 2003 protsendina SKPst isegi suuremad (1,1) OECD keskmisest (0,9), samas Soomel 1,8, Rootsil ja Taanil 1,5% SKPst.
    Teisele ja kolmandale küsimusele on otstarbekas vastata kõrgharidussüsteemi kirjeldusega meil ja mujal. Eestis on kujunenud kahetüveline kõrgharidussüsteem. Maailmas nimetatakse seda ülikooli- ja rakenduskõrgkoolisektoriks. Ülikoolisektor on vanim ja autoriteetseim koolitüüp. Rakenduskõrgkoolisektor esineb kahel kujul: ülikooli tüüpi või mitteülikooli tüüpi. Erinevus peitub ses, millised nõuded esitatakse õppekavadele. Eraldi tuleks käsitleda kutseõppeasutustes antavat rakenduskõrgharidust.
    Eestis on tegemist kõrgharidusega (kolmanda taseme haridus), kus õppetöö toimub kolmel haridusastmel (bakalaureus, magister ja doktor), ning rakenduskõrgkoolidega ehk ülikooli tüüpi kõrgkoolidega, kus täna toimub õppetöö bakalaureuseastmel 3- või 4aastaste õppekavade alusel (magistriõpe alates septembrist 2004). Eestis on veel kolmas tüüp koole ja need ei oma kõrgkooli staatust.
    Arenenud riigid pole piirdunud vaid ülikoolisektoriga. On peetud vajalikuks välja arendada teine samaväärne kõrgharidussektor. Üldplaanis jaguneb elanikkond kahte gruppi: mõtlejad ehk teoreetiliselt andekad ja praktikud ? praktilisema meelelaadiga inimesed. Nii leiavad andekad kahetüvelises haridussüsteemis oma ande arendamise võimalused. Tulemuseks on vähem õnnetuid inimesi. Ülikool loob teadust, kuid see teadus tuleb materialiseerida, selleks on rakenduskõrgkooli lõpetanu. Tema peab aru saama teadusest, seepärast peab tal olema kõrgharidus ja teadustegevuse kogemus. Nii sünnivad asjatundjad, kel on teadmiste kasutamise võime. Üks kokkulepe võikski olla, et lõpetame rakendusliku hariduse teisejärguliseks tembeldamise.
    Autor: Arvi Altmäe
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.