Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ventilatsiooniga väldib hallitust

    Ostis üks mees oma unelmate korteri 60ndatel ehitatud kivimajja Pelgulinnas. Korter oli n-ö euroremondiga: kipsplaat seinas, parkett põrandal ja plastmassist pakettaknad ees. Maksis küllalt kõrget hinda ja elas rõõmsalt kuni suve lõpuni. Ilm polnud enam kuum, kütet ka veel polnud ja üllatuseks leidis ta magamistoa nurgas ? mis on maja välisnurk ? hallitusseened kasvamas. Hallitus levis mööda nurka põrandalt laeni ja mööda seina äärt teise nurgani ning sealt taas üles.
    Ventilatsioonispetsialist Toivo Türi OÜst BL Tehnika nendib, et selline vaatepilt väga harv küll pole. ?Õhk peab liikuma, siis niiskus ei kogune,? sõnab Türi. ?Pakettakende lahtihoidmine pole lahendus, sest pakettaken on ostetud kolmel põhjusel: et ei tuleks tänavalt müra ja tolmu ning hoiaks sooja. Kui aken on alati lahti, lähevad kõik head omadused kaduma.?
    Mittehingavate seinte ja akendega kodudes peab olema korralik ventilatsioon. Selles korteris olid ventilatsiooniavad vannitoas ja köögis. Vannitoa ripplaes asuva äratõmbeavause juurde pandud tulemasina leek hubises üsna rahulikult edasi. Korraliku tõmbe korral peaks õhuvool leeki tugevalt ava poole tõmbama. Köögi ainus äratõmme toimus pliidi kohal olevast äratõmbekapist ehk kubust. Kuigi minimaalse töörežiimi vaikne undamine oli enam-väm kõ millega kubu hakkama sai, ei võenud tulemasina leek ka selle lädal just märkimisväärselt.
    Õnnetuseks olid remontijad suunanud samasse korstnalõõri nii pliidikubu ventilatsioonitoru kui ka sooja vett andva gaasikatla suitsutoru. Mittetöötava pliidikubu puhul võivad suitsugaasid sattuda hoopis kööki. Selliste möödalaskmiste korral peaks kubu igal juhul ööpäev läbi vähemalt kõige madalamal režiimil töma. Korteriperemehel on gaasikatla kohta oma tälepanek ?vahel kustub selle leek silmnäava põseta. Kuna tegu on korraliku tootega, näad ventilatsiooniasjatundjad ainukese põsena põiseks ja ka hingamiseks vajaliku hapniku lõmist korteris. ?hes büones kaebasid inimesed pideva peavalu ja vämuse üäime ventilatsiooni uurima ja juba keskpäal andis andur alarmi ?inimesed evakueerida CO2 kriitilise hulga tõ. Tegelikkuses istusid ja tösid aga kõedasi ja pead muudkui valutasid,?räib Türi
    Ventilatsiooni organiseerimiseks pakuvad Türi ja paigaldusfirma OÜ Attic spetsialist Jallo Rõuk välja kolm varianti, millel kõigil on üks põhimõte. Uut õhku lisatakse magamis- ja elutuppa ning väljatõmme toimub köögis ja vannitoas. Ning nagu enamikus valdkondades, kehtib ka siin reegel, et kallima püsikuluga eseme soetamisväärtus on odavam ja vastupidi.
    Esimese variandi puhul puuritakse seintesse augud ja neisse pannakse värske õhu klapid. Odavaim värske õhu klapp maksab umbes 425 krooni, korralikumad 700 krooni. Augu tegemisel makstakse tasu iga puuritud sentimeetri eest. Konkreetses majas on seinad umbes poolemeetrised ja üks auk koos klapiga maksaks umbes 2500 krooni. Sisse tulev külm ja värske õhk seguneb toaõhuga ning juhitakse välja antud juhul köögi ja vannitoa äratõmbe kaudu. Negatiivse küljena võib ära märkida võimalikku tuuletõmmet ja õuest sissekostvat välismüra ning lisakulu suuremast kütmisest. Lisaks vajab värske õhu klappide filterelement perioodilist puhastamist.
    Teise variandi puhul paigaldatakse välisseina puuritud augule võimalikult lähedale kompensatsiooniõhu eelsoojenduskalorifeer, millel on oma termostaat sissetuleva õhu temperatuuri reguleerimiseks. Seega ei jahuta sissetulev õhk korterit ja kui õhuvahetus on korralikult paigas, ei peaks tekkima ka tuuletõmmet. Käitluskuluna läheb arvesse elektrienergia, mida kalorifeer tarbib sissetuleva välisõhu soojendamiseks.
    Kuna vaadeldav korter on väike, siis peaks piisama ühest kalorifeerist ? üks õhuvõtt ja kaks sissepuhkeliini. Õhuvõtutoru peab olema kindlasti isoleeritud, et ei tekiks kondentsvett toru pinnale ja ka soovitavalt lühike. Kõige parem on, kui kalorifeer oleks võimalik paigaldada välisseina vastu. 1500 W integreeritud termostaadiga eelsoojenduskalorifeer maksab u 4500 krooni.
    Kolmas variant on soojustagastiga ventilatsiooniseadme baasil ventilatsioonisüsteem. See on keskkonnasõbralik ja odavam pidada, sest väljatõmmatav soe õhk loovutab osa soojusest sissepuhutava külma õhu soojendamiseks. Hea on ka see, et ventilatsiooniseadmega saame ise reguleerida õhuvahetuse intensiivsust. Sobiv ventilatsiooniseade on kompaktne ? mahub pliidi kohale köögikappi ja omab ka korralikku köögikubu. Koos paigaldusega peaks esialgsel hinnangul kogu ventilatsioonisüsteem kõige vajaminevaga maksma ligikaudu 40 000 krooni.
  • Hetkel kuum
Anu-Mall Naarits: dialoog tehisajuga – Eesti sport vajab innovatiivset andmepanka
Kui investeeriksime spordiandmete panka saaksime oma SKP kasvatamiseks kasuliku mootori, kirjutab spordiinnovatsiooni teemal tehisintellektiga nõu pidanud Anu-Mall Naarits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kui investeeriksime spordiandmete panka saaksime oma SKP kasvatamiseks kasuliku mootori, kirjutab spordiinnovatsiooni teemal tehisintellektiga nõu pidanud Anu-Mall Naarits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Air France-KLM ja Lufthansa jahivad pankrotistunud lennufirmat
Air France-KLM ja Saksa lennuhiid Lufthansa soovivad mõlemad osta Suurbritannia pankrotistunud lennundusettevõtet Flybe, vahendab Bloomberg.
Air France-KLM ja Saksa lennuhiid Lufthansa soovivad mõlemad osta Suurbritannia pankrotistunud lennundusettevõtet Flybe, vahendab Bloomberg.

Olulisemad uudised

Nädala lood. Kinnisvaramadin Tallinna kesklinnas, vaesuvad vallad ning meditsiinifirma välkpankrot
Äripäeva tellijaid kõnetasid sel nädalal enim lood Venemaa ärimeestest, kes võitlevad Tallinnas kinnisvaraarenduse pärast, ja lugu üleöö pankrotti läinud meditsiinifirmast.
Äripäeva tellijaid kõnetasid sel nädalal enim lood Venemaa ärimeestest, kes võitlevad Tallinnas kinnisvaraarenduse pärast, ja lugu üleöö pankrotti läinud meditsiinifirmast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.