PM: Ungari valuutakriis ohustab ka Eestit

Ungaris süvenev valuutakriis võib analüütikute hinnangul võimaliku maariski suurenemise ja intresside tõusu kaudu mõjutada ka Eestit.

Ungari keskpank tõstis reedel üllatuslikult rahvusvaluuta forinti intressimäära 9,5-lt 12,5 protsendile, et tagasi tõrjuda rahvusvaluuta vastaseid rünnakuid, kirjutab Postimees.

Trigon Capitali investeerimisjuhi Toomas Reisenbuki sõnul on forinti-vastased spekulatiivsed rünnakud tingitud Ungari suurest eelarve- ja jooksevkonto puudujäägist, euro pidevast kallinemisest dollari suhtes ja nõrgast seisust Euroopa võlakirjaturgudel.

«Edasine sõltub nii keskpanga järgnevatest sammudest kui ka valuutaturgudest,» prognoosis Reisenbuk.

«Kui euro jätkab dollari suhtes kallinemist, ei õnnestu ka forintit stabiliseerida. Arvestades, et Poola zlott on niigi nõrgenenud, võidakse hakata vaatama ka teisi haavatavaid majandusi ning leida üles Eesti,» selgitas Reisenbuk.

Kuigi Eesti on valuutakomitee süsteemi tõttu raskesti rünnatav, näitab ülisuur jooksevkonto puudujääk koos kõrge välisvõla tasemega siiski Eesti majanduse nõrkust.

Kui Ungari peamiseks probleemiks on lühiajaliste laenudega finantseeritav riigieelarve 5,4protsendiline puudujääk sisemajanduse kogutoodangust (SKT), siis Eesti probleemiks peetakse eraisikute laenudel põhinevat tarbimist.

«Kui meil valuutakomitee süsteemi poleks, oleks meil ammu intressid üleval ja kroon nõrgenenud,» kommenteeris Ühispanga analüütik Aivo Kangus.

«Võimalik usaldamatuse kasv Eesti suhtes võib realiseeruda halvimal juhul kohalike riskide suurenemisega ning sellele järgneva intressimarginaalide tõusuga väljastpoolt laenatavale rahale,» tõdes Kangus.