Eesti on avaldanud soovi saada Euroopa Liidu ühtse infoturbeameti koduks. Osa asjatundjaid on aga veendunud, et meil endal pole turvalisusega kõik korras.
«Siiani olen soovitud andmed sada protsenti kätte saanud,» nendib Tõnu Samuel. Ta äratas skandaalitormi, kui kolm aastat tagasi murdis sisse Eesti Telefoni hot.ee keskkonda. Nüüd testib Samuel ettevõtete turvasüsteeme raha eest, kirjutab SL Õhtuleht.
Tõnu Samuel kinnitab, et ka internetikülgede ülesehituses on puudusi. Talle on halbade näidetena silma jäänud maksuameti kodulehekülg ja kodanikuportaal ww.riik.ee. Mõlema lohakusvead on tema meelest silmatorkavad. «See viitab, et asjaga ei ole tegeldud,» ütleb Samuel ja arvab, et internetikülje külastaja võib oletada, et põhjus on oskamatus.
«Isikuandmed pole Eestis hästi kaitstud,» kinnitab andmeturbehuviline Antti Andreimann Samueli väidet. Andreimann lõpetas IT-kolled?i kahe cum laude"ga, on töötanud Ee-netis ja siseministeeriumis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tema sõnul on kolme sorti riigiasutusi, kus on vastavalt ka erinevad turvalisuse tasemed.
Esimesel tasemel, kus turvanõuded on hästi täidetud, asuvad ID-kaardi väljastamise keskused ja rahaasutused. Teisel tasemel on luureorganid ja asutused, kes tegelevad riigisaladustega. Ka seal on turvalisusega asjad enam-vähem korras.
Kolmandal, kõige kehvemal tasemel on ametid, mis puudutavad tavakodanikku kõige rohkem. Just siin on tema sõnul turvalisuse ja andmekaitsega kõige rohkem muret.
«Ei ole saladus, et näiteks autoregister või karistusregister lekib,» teab Andreimann. Ta arvab, et tihti pole inimesed üldse mures, et nende andmed on vabalt kõigile soovijatele kättesaadavad.
Veebimaastikul on turvalisusega lood kurvad, nõustub andmekaitseinspektsiooni analüüsi- ja arenguosakonna nõunik Valdo Praust. «Väga palju asutusi on korralikult turvamata,» kinnitab ta. Tema meelest on põhjus selles, et võrgumaailm on üldiselt alles lapsekingades.
Praust arvab, et häid turvatavasid ei ole veel jõutud internetis juurutada. Kuid kinnitab kohe, et Eestis järgitakse neid tavasid pigem rohkemgi kui teistes Euroopa riikides.
Infoturbeameti asukoht otsustatakse tõenäoliselt järgmisel aastal. Peale Eesti pretendeerivad Hispaania ning Rootsi.