Väike ID-kaardi lugeja sobib koju

Väikese, esmapilgul ehmatavalt kerge stardikomplekti karp sisaldab ID-kaardi lugejat, CDd tarkvaraga ning eesti- ja venekeelset käsiraamatut. Lõppkasutajale mõeldud ID-kaardi stardikomplekt maksab 295 krooni.

Karpi avades tundub, et paigaldamisega probleeme olla ei tohiks.

Testisin kaardilugeja USB-versiooni ning Windows XP sai väga hästi aru, mis seade arvutiga ühendati. Uusi draivereid paigaldada ei tulnud, tarkvara aga küll.

Pärast CD sisestamist avaneb internetilehitsejas uus aken, kus toimub kogu paigaldamine. Kuigi toode on täiesti uus, selgus, et CD-l olev tarkvara on vananenud ning uuemat versiooni on võimalik laadida internetist. Püsiühenduse korral pole sellest muidugi lugu, kogu protsess nõuab lihtsalt mõnevõrra rohkem aega. ID-kaardi lugeja paigaldamisel installeeritakse arvutisse päris palju erinevat tarkvara. Selle käigus käivitatakse ka mitmeid väliseid setup-programme, mis pärast oma töö lõpetamist teevad arvutile alglaadimise. Siinkohal võib vähem teadlik kasutaja veidike segadusse sattuda ning kaotada järje, miks alglaadimine tehti ja palju neid veel on. Pärast alglaadimist otseselt midagi ei juhtu ning arvuti jääb oma tavapärasesse olekusse. Tegelikult pole ID-kaardi tarkvara installeerimine lõppenud. CD-l olev paigaldus tuleb uuesti käivitada, misjärel vaadatakse, millised programmid on paigaldatud, ning asutakse uute kallale. Selliseid alglaadimisi ning taaskäivitamisi tuleb teha õige mitu korda.

Ise paigaldasin ID-kaardi lugeja kahte arvutisse ning mõlema paigalduse juures tuli alglaadimine teha üks kord ka siis, kui programm seda teha ei palunud. See juhtus pärast Java tarkvara installeerimist. Paigaldatud sertifikaat ilmus nähtavale pärast alglaadimist.

Tarkvara on edukalt installeeritud pärast seda, kui sertifikaatide aknasse tekib ID-kaardi omaniku nimi ning isikukood.

Kogu paigalduse protsess võttis ADSL Kodukontori ühendusega aega 10?12 minutit. Pärast seda olid kõik vajalikud sertifikaadid olemas, Start-menüüsse oli tekkinud kaks uut programmi ning lisandunud failidele allkirja andmise võimalus. ID-kaardi lugeja oli paigaldatud.

Mõlemas arvutis sai ID-kaardi tarkvara installimist kontrollitud leheküljel www.eesti.ee, kus on ID-kaardiga sisenemise võimalus.

Esmalt lugejast endast. Seade on väga väike ning kerge. Kaardilugejat on võimalik laua külge kleepida. Kuid kui kaardillugejat soovitakse kasutada eri arvutitega, siis seda teha ei saa ning seade peab laual püsima ilma kleepimiseta. Puhta laua puhul pole muidugi erilist probleemi, kuid kui laud on kaetud paberite ning muude seadmetega, siis võib kaardilugeja nende hulka ära kaduda või hoopis maha kukkuda.

ID-kaardi oluliseks funktsiooniks on internetikeskkondades isiku tuvastamine senisest märgatavalt lihtsamalt ja turvalisemalt. Sellega hakkasingi kohe kätt proovima.

Hanza.netti sisselogimine õnnestus kenasti. Sisestada tuli panga poolt väljastatud kasutajatunnus, püsiparool ning lugejasse asetada ID-kaart. Ka maksuameti kodulehele sisselogimine õnnestus väga lihtsalt. Vaja oli vaid kaart lugejasse paigutada ning sisestada kaardi neljakohaline PIN-kood.

Problemaatilisem oli kasutada keskkonda www.pass.ee, kus digitaalsesse taotlemise keskkonda minnes Internet Explorer korduvalt kinni jooksis. Selle lehekülje hüved jäid kahjuks kasutamata.

ID-kaardi stardikomplekti kasutusjuhendis teavitati ka Lasnamäe tervisekeskuse Medicum lehest. Sinna õnnestus kaardiga sisse logida hoolimata sellest, et kaardi omanik polnud seal kordagi käinud. Seepärast ei näinud ta oma visiitide infot ega ka teostatud protseduure. Küll aga oli infos näha kaardi omaniku nimi, tervisekindlustuse kehtivus ning perearsti nimi ja kontaktinfo. Igati kasulik funktsioon.

Loodetavasti aitab stardikomplekt kaasa ID-kaardi rakenduste ja kasutajate hulga kasvule.