Külm ilm muudab mobiili loiuks
Nüüd, kus termomeeter iga päevaga järjest uusi külmapügalaid mõõdab, muutub nii taskus kui ka kotis olevate intelligentsete seadmete külmas talitlemise teema aktuaalseks. Ilmselt on vähemasti kõik mobiiltelefoni omanikud ise kogenud, kuidas käreda pakasega püksitaskust välja võetud telefoni pilt kipub ?ujuma? ning tihtipeale ei anna erinevad indikaatorid ka adekvaatset informatsiooni telefoni tegeliku seisukorra kohta. Neid ilminguid võivad tekitada äärmuslikud ilmastikutingimused. Millest siis tuleks hoiduda või mida silmas pidada mobiiltelefoni ja sülearvuti kasutamisel külmas või siis järsul üleviimisel vastandlikku keskkonda?
Igale poest ostetavale tööstuskaubale annab tootja kaasa kasutusõpetuse, milles on kirjas temperatuurivahemik, milles garanteeritakse toote normaalne funktsioneerimine. Selles osas ei ole ka mobiiltelefonid ja sülearvutid erandid. Mõlema jätmine lõõskava päikese kätte või auto miinuskraadides pagasiruumi võib põhjustada pöördumatuid kahjustusi. Kui mobiiltelefonile toob külm reeglina kaasa seadme ebanormaalse funktsioneerimise, siis arvutid tunnevad ennast, vastupidi, jahedamas, kuid kuivas kliimas paremini. Nende talitlemine muutub stabiilsemaks ning kohati ka kiiremaks. Sama kehtib ka sülearvuti kohta.
Väga oluline on teha vahet niiskel ja kuival külmal. Kuiv külm üldjuhul tehnikat ei kahjusta, kuid nagu igasuguse elektroonika puhul, on just niiskus see, mis rikub sülearvutit ja mobiili. Kõikvõimalikele mikroskeemidele ning klemmidele kogunenud niiskus hakkab korrodeeruma ning pikaajaliseks tulemuseks võib olla kõikvõimalike kontaktpindade halvenemine või seadme töötamast lakkamine.
Seega tuleks vältida niiskeid ruume ning samuti ka arvutit külmast õuest tuppa tuues selle kohest kasutamist. Säärasel juhul võib toimuda nn prilliklaasiefekt, kus arvutile tekib nii nagu prillide uduseks minekul kondents, mis omakorda tähendab niiskust, millega võivad kaasneda kõik eespool toodud probleemid. Lahenduseks on soojendada sülearvutit koos seda ümbritseva pakendiga ? millega teda eelnevalt transporditi ? vähemalt ligilähedaseltki toatemperatuurini ning alles seejärel asuda arvutit kasutama. Eelnevast lähtudes ei saa üheselt öelda, et külm sülearvutile ainult halba teeks. Seevastu mobiiltelefonide asetamisel külmakraadidesse ei ole keegi siiani veel suutnud positiivseid külgi tõestada.
Sülearvuti aku peab teatavasti vastu pidama tõeliselt erinevatele tingimustele. Arvutit kasutades ning selle akut laadides võib temperatuur varieeruda kuumast kuni paukuva pakaseni. Seetõttu on nende ehitamisel pööratud erilist rõhku sellele, et nad suudaksid võimalikult kaua pakkuda parimat jõudlust ning et laadimiste arv, mis on akude puhul üheks oluliseks hindamiskriteeriumiks, oleks võimalikult suur. Et aku ettenähtust kiiremini eespool nimetatud omadusi ei kaotaks, tuleks temaga mõistlikult ümber käia.
Talviti, kui sülearvuti võib tihti sattuda alla null kraadi piiri, on üheks oluliseks põhimõtteks mitte laadida akut enne, kui see on saavutanud vähemasti toasoojale lähedase temperatuuri. Tihti võivad ka andurid valetada aku tegeliku täitumuse kohta, kuid sellest ei tohiks end eksitada lasta. Vastasel juhul võib kindel olla, et probleemid akuga on peagi garanteeritud.
Öeldu kehtib nii uuemate kui ka vanemate mobiiltelefonide laadimise kohta. Seega ei tohiks unustada, et aku on nii mobiili kui ka sülearvuti juures üks kergemini rikki minev ning nõrgem lüli.
Lõpetuseks panen talvisel ajal tehnikat kasutavatele inimestele südamele, et nad ei jätaks oma elektroonilisi seadmeid liiga pikaks ajaks ilma põhjuseta külma kätte. Ajutine temperatuuride vahe ei tee üldjuhul seadmele halba, aga pikaajalisem külmumine ei pruugi sellegipoolest hästi mõjuda. Seega tasuks probleemide vältimiseks eelnevalt välja mõelda täpne tegevusplaan ning vajadusel kallis töövahend hoopis koju jätta.