PM: Raport heidab Euroopale ette kehva konkurentsivõimet
Euroopa teadusareng on aeglustunud ning ka hetkel kiirelt areneval Eestil ei pruugi mõne aasta pärast olla samaväärseid tulemusi ette näidata.
«Kui mullune raport oli üsna optimistlik ning väitis, et EL on oma konkurentidele järele võtmas, siis tänavuste andmete võrdlus väidab, et arengud ei ole enam nii positiivsed,» rääkis Postimehele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi innovatsioonitalituse peaspetsialist Indrek Ibrus. «ELi ja USA vahemaa kasvab üha ja tõdetakse, et 2010. aastaks ei jõua Euroopa USA-le järele.»
Euroliit on ametlikult välja kuulutanud oma eesmärgi saada 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks piirkonnaks, kuid praegu kulutavad näiteks USA ja Jaapan teadus-arendustegevusele igal aastal kolmandiku võrra rohkem raha kui Euroopa riigid.
Veel viletsam on kevadel ELiga liituvate riikide seis, kelle panus teadus-arendustegevusse on praegustest Euroopa riikidest poole väiksem ning see kisub veidi alla kogu ELi panust teadusesse.
Ibruse sõnul annab raport hoiatuse ka Eestile ja teistele Ida-Euroopa riikidele, et kuigi nende virkus teaduse arendamise alal on praegu suur, võib see juba mõne aasta pärast vaibuda.
«Raport tõdeb, et seis on problemaatiline,» lausus Ibrus. «Üldine kasvutrend tuleneb pigem sellest, et liituvad riigid alustasid väga madalalt ja tegelikult kukuvad paljudes liituvates riikides ka kulutused teadus-arendustegevusele nii avalikus kui erasektoris, sestap ei saa praegust näilist kasvu lugeda jätkusuutlikuks.»
Eesti tugevusteks peab raport kasvavat reaal- ja inseneriharidusega lõpetavate tudengite arvu, suurenevaid kulutusi teadus-arendustegevusele erafirmades ning patentide arvu kasv, mis näitab, kui edukalt suudab riik oma teadustulemusi rahaks teha.
Samas toonitab raport, et praegune kõrgtehnoloogia patentide arv Eestis on väga madal. Patentide arvu poolest miljoni elaniku kohta asub Eesti Euroopa edetabeli viimases kolmandikus, tagapool Ungarist, Küprosest, Sloveeniast ja pea kõigist ELi riikidest.