Seaduseaugud ei võimalda liikluspolitseil kätte saada välismaalastele määratud trahve ega peatada purjuspäi roolis vahele jäänute juhtimisõigust.
Kui välismaalane purjuspäi roolis vahele jääb, ei saa politseinik tema juhiluba hoiule võtta, sest juhtimisõiguse saab autoregister peatada vaid enese välja antud juhiloa omanikul, kirjutab Postimees.
Kõige tavalisemad purjuspäi sõitvad välismaalased on liikluspolitsei andmetel lähinaabrid - lätlased, leedulased ja soomlased, aga ka venelased. Läbi aegade on politseil muret olnud siin õppivate Läti ja Leedu tudengitega.
Eraldi statistikat välismaalaste kohta politseil pole, küll aga näeb politsei nimekirjades ainuüksi Soome nimedega roolijoodikuid igal nädalal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tallinna liiklusjärelevalve komissar Villu Vane ütles, et politseile pole probleemiks mitte välismaalastest rikkujate hulk, vaid see, et seadus rikub võrdse kohtlemise põhimõtet.
«Kui karistame rangelt oma kodanikke, peaksid välismaalased sama mõõduga saama,» lausus Vane. Välismaalaselt saab praegu juhtimisõiguse võtta vaid kohus kriminaalkuriteos süüdijäämise puhul.
Vane sõnul on osa välismaalastest siiski seaduskuulekad ja maksavad trahvi ära. Paljud aga jätavadki karistuse kandmata ja neid ei ähvarda miski ka Eestisse naastes, sest mingit seaduslikku sunnivahendit trahvi nõudmiseks pole.
Vane arvates võiks riik rakendada sellistele inimestele sissesõidukeeldu, kuni trahv tasutud. Mitmetes Euroopa riikides ei saa inimene enne rahaliste kohustuste täitmist isegi riigist välja. Norra rakendab aga välismaalastele auto arestimist ja sundmüüki.