• OMX Baltic0,11%320,29
  • OMX Riga0,06%971,12
  • OMX Tallinn−0,07%2 232,92
  • OMX Vilnius0,42%1 513,35
  • S&P 5000,66%7 773,95
  • DOW 300,18%51 267,9
  • Nasdaq 1,05%27 477,31
  • FTSE 1000,34%10 497,94
  • Nikkei 2251,02%70 661,24
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,14
  • OMX Baltic0,11%320,29
  • OMX Riga0,06%971,12
  • OMX Tallinn−0,07%2 232,92
  • OMX Vilnius0,42%1 513,35
  • S&P 5000,66%7 773,95
  • DOW 300,18%51 267,9
  • Nasdaq 1,05%27 477,31
  • FTSE 1000,34%10 497,94
  • Nikkei 2251,02%70 661,24
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,14
Metsatööstuse Liit (EMTL) ja suuremad saeveskid on sügisel mitmel korral teavitanud palgipuudusest, mis sunnib veskeid vähendama tootmismahtu ja isegi ajutiselt töö katkestama. Peamiste põhjustena on toodud kevadist raierahu ja suvisest keskkonnaministri määrusest tulenevat raiekriteeriumide muutmist, mille tulemusena lageraiete tegemise aluseks on vaid puistu keskmine vanus ja tihedus.
Võrreldes 1980ndate keskpaigaga, mil raiemaht oli üsna pikka aega stabiilne, on tänaseks raiemaht metsades pea kolmekordistunud. Sel on oma põhjused: metsade pindala, tagavara ning küpsete metsade osakaalu suurenemine, majanduslangusest tingitud raiemahu vähenemine taasiseseisvumise alg aastail, maareform. Ilmselt on raiemahu kiire kasv loonud illusiooni kasvu jätkumisest.
Saeveskid on teinud tubli tehnoloogilise arengu, kasvanud on tootmisvõimsused, kasutusel on moodsad seadmed. Suurenenud on saematerjali tootmine ja eksport, vähenenud töötlemata ümarpuidu eksport. Kui 1993 toodeti Eestis 157 000 tm saematerjali, siis 2000 oli tootmine kasvanud juba 1,436 mln tm-ni. EMTLi andmeil toodeti 2002 ca 1,9 mln tm. Ühe tihumeetri saematerjali tootmiseks on vaja kaks tihumeetrit palki. Seega oli 2002 vaja 3,8 mln tm palki. Lisaks läheb palgipuitu ka palkmajade tootmiseks.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele