21. detsember 2003 kell 22:00

Lähikümnendi jooksul raiemaht väheneb

Metsatööstuse Liit (EMTL) ja suuremad saeveskid on sügisel mitmel korral teavitanud palgipuudusest, mis sunnib veskeid vähendama tootmismahtu ja isegi ajutiselt töö katkestama. Peamiste põhjustena on toodud kevadist raierahu ja suvisest keskkonnaministri määrusest tulenevat raiekriteeriumide muutmist, mille tulemusena lageraiete tegemise aluseks on vaid puistu keskmine vanus ja tihedus.

Võrreldes 1980ndate keskpaigaga, mil raiemaht oli üsna pikka aega stabiilne, on tänaseks raiemaht metsades pea kolmekordistunud. Sel on oma põhjused: metsade pindala, tagavara ning küpsete metsade osakaalu suurenemine, majanduslangusest tingitud raiemahu vähenemine taasiseseisvumise alg aastail, maareform. Ilmselt on raiemahu kiire kasv loonud illusiooni kasvu jätkumisest.

Saeveskid on teinud tubli tehnoloogilise arengu, kasvanud on tootmisvõimsused, kasutusel on moodsad seadmed. Suurenenud on saematerjali tootmine ja eksport, vähenenud töötlemata ümarpuidu eksport. Kui 1993 toodeti Eestis 157 000 tm saematerjali, siis 2000 oli tootmine kasvanud juba 1,436 mln tm-ni. EMTLi andmeil toodeti 2002 ca 1,9 mln tm. Ühe tihumeetri saematerjali tootmiseks on vaja kaks tihumeetrit palki. Seega oli 2002 vaja 3,8 mln tm palki. Lisaks läheb palgipuitu ka palkmajade tootmiseks.

Metsanduse arengukavas aastani 2010 prognoositi optimaalseks aastaseks uuendus- ja harvendusraiete mahuks metsades kokku 12,6 mln tm. Sellest moodustab okaspuupuit 5,3 ja sellest omakorda jäme- ja peenpalk kokku 2,9 mln. Seega pidi 2002 palgi defitsiit olema ligikaudu miljon tm, mis oli võimalik katta palgi impordi või siis eelmiste aastate vähemraie ja etteraiega järgmiste aastate arvel. Tegelikult aitas 2002 raiemahtudele tublisti kaasa 2001 ja 2002 aasta tormid, äärmiselt soodsad puiduvarumise tingimused - püsivad külmad saabusid juba oktoobri keskel.

Arengukava koostades tehti pikaajaline raieprognoos aastani 2040. Metsade puuliigilisest ja vanuselisest jagunemisest tulenevalt on raiemaht periooditi kõikuv, suund on aga raiemahu vähenemisele. Tulundusmetsade uuendusraiete maht moodustab ca 80% raiemahust.

Järgneva 10 aasta okaspuupuistute uuendusraiete maht väheneb eeldatavasti 9000 ha aastas 8000 ha-le, 11% võrra. Kui 2001-2010 raiutakse okaspuupuistuid optimaalsest rohkem, siis järgmisel perioodil on võimalik raiemaht väiksem ja vastupidi. Prognoosi kohaselt väheneb raiutavate kuusikute ja suureneb männikute pindala.

Statistilise metsainventeerimise proovitükkide mõõtmistulemuste alusel oli 1999?2002 keskmine aastane raiemaht 12,05 mln tm, sh okaspuupuit 7,9 mln. Seega ületab viimaste aastate okaspuupuidu raiemaht metsanduse arengukavas arvutatud optimaalset keskmiselt 2,4 mln tm aastas. Arvestada tuleb, et optimaalne raiemaht on arvutatud kogu metsamaa kohta, kuid täna on ca 400 000 ha metsamaad omanikuta, mistõttu raied on koondunud väiksemale alale. Kinnistul, kus mõni aasta tagasi kõik vajalikud raied tehtud, on järgmist raiejärjekorda oodata ehk alles 10 aasta pärast.

Ka maade tagastamine jõudis lõpufaasi. Eraomandusse minevaid maid registreeri vähem (160 000 ha) kui mullu (230 000 ha), nii on ka uusi puiduturule tulijaid varasemaga võrreldes vähem.

Metsaraie sõltub paljudest faktoritest, nii looduslikest kui seaduse või määrustega reguleeritavatest. Kui regulatsiooni eesmärk on pikaajalise stabiilse raiemahu kindlustamine, siis teenib see ka saeveskite pikaajalisi eesmärke.

Autor: Ülo Viilup

Hetkel kuum