Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pole kooli, pole muret
1. septembril senise koolivõrguga jätkanud Põlvamaal tuleb järgmisel sügisel tõenäoliselt jätkata Peri Põhikoolita ja Leevi Eriinternaatkoolita, sest ühe kavatseb kinni panna Põlva vald ja teise haridus- ja teadusministeerium.
Läinud reedel Peri külakeskuses toimunud rahvakoosolekul tunnistas kaduva kooli direktor Ilmar Tagel, et võrreldes tänavusega on järgmisel sügisel õpilasi veel kümne võrra vähem. Isegi eeldusel, et jätkatakse viie klassiga, jääb iga kuu õpetajate palgarahast puudu 37 000 krooni. Õpetada korraga 1.?3., 4.?6. ja 7.?9. klassi peab kooli alles hoidmise eest võitlemisest loobunud Tagel utoopiaks.
Sellegipoolest võiks Põlva vallal oma koolivõrgu võimaliku tuleviku kohta olla märksa selgepiirilisem vaade. Alles mõne aja eest käidi tõenäoliselt avalikkuse reaktsiooni kompamiseks välja idee jätta Mammastesse üksnes lasteaed, algkooliklassid aga viia üle Põlva Keskkooli. Nüüd on sellest mõttest loobutud, kuigi kooliklassid lasteaiaks projekteeritud hoonesse põhimõtteliselt ei sobi. Mis ikkagi takistab vaatamast tulevase Põlva liitvalla haridusasutusi juba praegu ühtse tervikuna? Kas lastevanemate ja pedagoogide väited, et suur kool ei sobi eriti maalastele, ei maksa midagi? Kui Mammaste Lasteaed-Algkool jääb nii õpilaste kui mudilaste jaoks kitsaks, võiksid vähemalt Peri lapsed õppida edasi oma kodukoolis, mis lahendaks mure õpilaste vähesuse pärast ja vabastaks valla kohustusest maksta õppeasutusele iga kuu peale kümneid tuhandeid kroone.
Miks ei võiks näiteks Peril õppida ka enamat tähelepanu vajavad linnalapsed, kellega suure kooli õpetajatel pole lihtsalt võimalik tegeleda? Eelkõige peaks koolivõrgu korrastamisel lähtuma ju laste vajadustest.
Kui Peri lapsed saavad linnakoolis tõenäoliselt hakkama, siis lausa mõistetamatuna tundub ministeeriumi kavatsus suunata kerge vaimupuudega Leevi Eriinternaatkooli õpilased sügisest Põlvamaa üldharidus- või naabermaakondade erikoolidesse. Sai erikoolile saatuslikuks remondi lõpetamiseks küsitud 5?7 miljonit? On keegi kokku arvutanud, mis maksab (sh hollandlaste rahaga) juba korda tehtud hoonete jätmine saatuse hooleks? Miks peaks mitme maakonna õpilasi koondava õppeasutuse säilitamine olema Veriora valla mure, kui teistes maakondades rahastab erikoole riik? Paraku tundub, et ministeerium on valinud lihtsama tee: pole kooli, pole probleemi...
Autor: Mati Määrits