Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahvastikku toodetakse juurde väljaspool linna

    Iseenesest väga tore, et Eesti riik on iibe tõstmise lõpuks ometi tõsiselt ette võtnud. Pelgalt tittedele pealemaksmisest jääb aga paraku väheks, hoolitseda tuleks ka keskkonna eest, millesse tulevased riigikodanikud sündima peaksid. Kui Eesti laseb oma regioonidel jätkuvalt rahvast tühjaks joosta, kujuneb ka iibe tõstmine tunduvalt vaevalisemaks ja kulukamaks.
    Linn pole see koht, kus toimuks rahvastiku taastootmine. Seda lihtsat tõde teati juba mitusada aastat tagasi, muuhulgas näiteks ka keskaegses Tallinnas. Viimase raad tülitses alailma kohaliku rüütelkonnaga, põhjuseks linna pagenud talupojad, keda linn kuidagi mõisnikele välja anda ei tahtnud. Ei maksa arvata, et tegemist oli võitlusega kodanikuõiguste ja ?vabaduste eest keskaegses versioonis ? linnaisad teadsid väga hästi, et kui talupojad väljaandmise kartuses enam linna pageda ei julge, jääb see varsti ilma tööjõu ja hiljem koguni elaniketa.
    Keskaegse linna elanikkonna loomuliku kahanemise põhjused olid lihtsad: viletsad sanitaartingimused ja palju elanikke koos olid tõbedele ideaalseks kasvupinnaseks. Kuid ega ainult pisikud linnaelanike arvu kontrolli all hoidnud. Linnas tähendab iga juurdetulnud suu vajadust rohkem raha teenida, et osta toitu, riiet, elamispinda ja muud. Kui linnas viis iga lisandunud laps pere elatustaset allapoole, siis maal, vastupidi, kujutas iga juurdetulnud laps endast lisatööjõudu, paremat elujärge ja kindlust vanaduspäevade ees. Ka siis, kui puudusid vahendid titesaamise vältimiseks, kasvasid linnalapsed maalastega võrreldes sootuks kehvemates tingimustes ning nende võimalused surra enne järglaste soetamist olid suuremad.
    Agraarühiskonda, paraku, meil enam eriti ei ole ning pole ka ette näha, et lähemal ajal juurde tulemas oleks. Sellegipoolest on maal jätkuvalt rohkem ruumi, vähem stressi ja üldse tervislikumad elutingimused. Toiduaineid, riideid ja muud tarbekaupa maarahvas küll enam naturaalmajanduseks piisaval hulgal ei tooda, kuid sotsiaalne surve näiteks luksuskaupade peale raha kulutada on mõõtmatult väiksem. Rääkimata elamispinnast, mille hinda ei anna suuremate linnade omaga võrreldagi. Kuhu otsustab tänapäeva naine tõenäolisemalt lapse sünnitada, kas kahetoalisse mitmetuhandeliste liisingumaksetega koormatud linnakorterisse või oma pere jõududega üleskõpitsetud eestiaegsesse taluhäärberisse, mille vesi tuleb oma kaevust ja küttepuud oma metsast? Kui transport, side ja elektrivarustus funktsioneeriksid korralikult ning läheduses leiduks niigipalju tööd, et lastekarja koolitamiseks raha teenida, võiksid linnad oma suu odavast tööjõust puhtaks pühkida.
    Ent mida saaks riik ette võtta, et rahvas perifeeriast keskusse ei trügiks, vaid kohapeal lapsi sünnitaks? Kõige kindlam ja meeldivam võimalus oleks muidugi leida inimestele huvitavat ja kasulikku tegevust seal, kus nad elavad, et nad ei peaks tööd ja meelelahutust mujalt otsima minema. Kuid mil viisil seda teha, kui seesama riik nimetab konkreetse ja sihikindla majanduspoliitika puudumist liberaalseks turumajanduseks ega soovi endale võtta mingit vastutust kodumaise tööstuse ja põllumajanduse ülesehitamise eest? Vähemalt infrastruktuuri osas peaks riigil siiski veidi sõnaõigust säilinud olema. Kasvõi selleks, et naftatsisternide vahele veel mõned reisirongid suruda. Olete proovinud lapsepägalikuga kolm tundi bussis sõita? Ja pärast leidnud, et mõni buss võiks juures olla?
    Teine ja pealtnäha lihtsam võimalus oleks näidata üles riigipoolset head eeskuju. Näiteks ei tee riik mingit saladust sellest, et niiöelda keskaparaadis saab ametnik sama töö eest rohkem palka kui tema ametivend perifeerias. Loogiline, et riigi leival olijad Tallinnasse pürgivad ? kes siis ikka raha peale vihane on. Ja eks karjäärivõimalusedki ole pealinnas paremad, seltskond peenem ning suurlinnaelu prestiižikam. Mine tea, kas ametnikkonna tsentraliseerumine ongi niiväga ülevaltpoolt tulev initsiatiiv.
    Eks oma mõju regioonide laostumisele avalda ka nn hiiliv haldusreform ? oma asutusi algul regionaalsetesse keskustesse, hiljem Tallinna koondades annab riik ettevõtjaile ja investoreile selge sõnumi, et peab väljapoole paari-kolme suuremat linna jäävat piirkonda perspektiivituks. Miks peaks näiteks kommertspank omama arenenumat regionaalset struktuuri kui Eesti riik? Miks peaks mõni kõrgtehnoloogiafirma tahtma kolida oma laborid ruumidesse, kust riigiettevõtte regionaalne osakond on just pealinna suunas jalga lasknud? Keda peaksid rahatuusad siis veel usaldama kui mitte Eesti riiki, mille krediidireiting on A-?
    Loomulikult ei hakka nad oma nina väljapoole Tallinna toppima. Kui just riik oma senises poliitikas kannapööret ei tee ega tegudega välja ei näita, et väljaspool pealinna paiknev kaks kolmandikku elanikkonnast, kolm neljandikku eestlastest ning 99,7% territooriumist samuti arendamist vajab. Sellel oleks lisaks julgeoleku- ja majanduspoliitilisele kasule väga suured eelised ka iibepoliitika osas.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.