Seadusloomet saab mõjutada parema koostööga

?Kui enne Euroopa Liitu astumist tuli Eestil ELi direktiivid ja muud seadusaktid üle võtta suhteliselt passiivselt, siis alates maist kaasatakse Eesti võrdväärse partnerina ELi seaduste väljatöötamisse,? ütles majandusministeeriumi ELi ja rahvusvahelise osakonna juhataja Helle Puusepp.

ELi seadusloomesse on ettevõtjatel võimalik sekkuda otse Brüsseli kaudu või Eesti ministeeriumiametnike ja valitsuse kaudu. Esimene tee on kulukas ja nõuab Brüsselis oma esinduse avamist või liitumist suurte üleeuroopaliste haruorganisatsioonidega, millel on seal juba oma esindus. Kuid nende liikmemaks on parajalt soolane ja juhul kui Eesti huvid ei peaks kattuma nende huvidega, siis on raske sealt abi loota.

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriis ütles, et nende liidus on Brüsseli esinduse loomist arutatud. Ta pidas tõenäoliseks selle avamist tuleval aastal, kui tänavu vastav otsus tehakse.

?Tulevaste seaduste loomet saab kõige rohkem mõjutada siis, kui need sünnivad Euroopa Komisjonis alles idee tasandil eksperdigrupis. Kui seadused hiljem liikmesriikidele komisjoni ettepanekuna laiali saadetakse, on need juba suures osas valmis ja siis on hulga raskem midagi ära teha,? arvas Tarmo Kriis.

Teine ELi seadusloome mõjutamise tee käib läbi Eesti ministeeriumide ja see eeldab tihedat koostööd ettevõtlusorganisatsioonide ja avaliku sektori vahel. ?Erinevalt Skandinaavia maadest on Eestil selles vallas veel napilt kogemusi,? ütles majandusministeeriumi ekspert Elo Tuppits. ?Näiteks hiljutise küsitluse kohaselt kuulub Eesti väike- ja keskmistest ettevõtetest oma huve esindavatesse organisatsioonidesse ainult viiendik. Kuna avaliku sektori ja ettevõtete dialoog toimub ainult huviorganisatsioonide kaudu, siis järelikult ei saa 80% väikeettevõtetest oma huvide kaitsmisel eriti kaasa rääkida,? lisas Tuppits.

Suuremad ettevõtted on paremini koondunud. Tarmo Kriisi andmetel esindab tööandjate keskliit 1500 keskmist ja suurettevõtet ning haruliite, kattes umbes 35% erasektorist.

Taanlaste abiga on majandusministeeriumil käsil projekt, mille eesmärk on tugevdada ettevõtjaid esindavaid organisatsioone ja parandada nende koostööd ministeeriumidega. Püütakse luua hästitoimiv süsteem, kus ühiste konsultatsioonide käigus hakata kujundama ja ellu viima ettevõtluspoliitikat. ?On ju selge, et Eesti avalik teenistus on suurte ELi riikidega võrreldes väga väike ja kui ministeeriumiametnikul tuleb asuda väljatöötama mingit seadust spetsiifilises valdkonnas, siis vajab ta ekspertabi ja tagasisidet,? ütles majandusministeeriumi ekspert.

?Kõige parem on Eestis asjad selgeks rääkida, kuid see ei välista muid koostöövorme. Meie puhul on need näiteks teiste riikide tööandjate organisatsioonidega. Väga head nõu oleme saanud Soome Tööstuse ja Tööandjate Liidult,? ütles Tarmo Kriis.

Senine Eesti avaliku sektori koostöö eri haruorganisatsioonidega on erinev. Tihedam on koostöö energeetika ja keemiatööstuse vallas. Kemikaalide raamdirektiivi väljatöötamine on hea näide asjalikust koostööst.

Praegu on Euroopa Komisjon algatanud tööaja direktiivi avaliku arutelu, kus huvigruppidel on võimalik kuni 31. märtsini välja pakkuda ideid selle parandamiseks, sest vastasel juhul ähvardab ka Eestit tööaja piiramine.

Nagu ütles sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Piret Lilleväli, on nii tööandjaid esindav Tööandjate Keskliit kui töötajaid esindavad ametiühingute kesknõukogu ja TALO ühisel seisukohal, et seda ei tohiks vähempaindlikuks muuta ja tööaega lühendada.

?Tööturu osapooled annavad endale meie üldise vaesuse oludes selgelt aru, et inimestele tuleb anda võimalus lisateenistuseks. See on reaalsus, mitte riigi huvi, et inimesed hirmsalt tööd rabaksid,? ütles asekantsler.

Samal seisukohal on ka enamik teisi liituvaid riike, aga samuti Suurbritannia, kes ainukese liikmesriigina on taotlenud senises direktiivis endale klausli, mis lubab teatud tingimustel teha lubatud 48 tunnist pikemaid töönädalaid. Tööaja lühendamist taotlevad põhiliselt jõukamad liikmesriigid nagu Prantsusmaa, Holland ja Saksamaa.