OMX Baltic0,22%300,68
OMX Riga0,06%893,52
OMX Tallinn0,12%2 071,16
OMX Vilnius0,3%1 206,04
S&P 5000,83%6 279,35
DOW 300,77%44 828,53
Nasdaq 1,02%20 601,1
FTSE 1000,00%8 822,91
Nikkei 2250,06%39 810,88
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,85
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%92,85

OMX Baltic0,22%300,68
OMX Riga0,06%893,52
OMX Tallinn0,12%2 071,16
OMX Vilnius0,3%1 206,04
S&P 5000,83%6 279,35
DOW 300,77%44 828,53
Nasdaq 1,02%20 601,1
FTSE 1000,00%8 822,91
Nikkei 2250,06%39 810,88
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,85
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%92,85

11.02.04, 00:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Veejõud aitab tagada energeetika tulevikku

Hoolimata Eesti hüdroelektrijaamade kiirest arengust annavad nad võrku siiski vaid 0,4% siseriiklikult tarbitavast elektrienergiast. See tagasihoidlik panus on aga väga hinnaline Eesti energeetika jätkusuutlikkuse ja keskkonnamõjude vähendamise seisukohalt, sest taastuvatel energiaallikatel põhineb alla 1% Eesti elektritootmisest.

Enamik tegutsevatest hüdroelektrijaamadest tuli elektriturule pärast 1998. aastal jõustunud energiaseaduse muudatust, mis garanteeris nende toodetud elektrile turu võrguettevõtja ostukohustuse abil. Ka 2003. aasta juulist kehtima hakanud elektrituru seadus ei sea hüdroelektrijaamu vaba konkurentsi tingimustesse ning ostukohustus säilib seaduse järgi veel aastaid. Seadusest tulenevaid kohustusi on hüdroelektrijaama valdajal vähem kui teistel elektritootjatel. Rakendatud meetmete mõjul moodustab tänaste hüdroelektrijaamade koguvõimsus ligi 5 MW.

Kuigi hüdroelektrijaamade võimsus ja toodang tulevikus tõenäoliselt kasvab, ei mõjuta nende areng märkimisväärselt Eesti elektriturul toimuvaid protsesse. Nende toimimine Eestis on oluline riigi poolt Euroopa Liidus ja rahvusvahelises keskkonnapoliitikas võetud kohustuste ning pikaajalise elektrienergiaga varustamise kindluse seisukohalt.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Võimalike uute jaamade keskmine võimsus jääb tulevikus väiksemaks. See omakorda tõstab nende toodetava elektri omahinda ning muudab hüdroenergia tootmise arendajatele vähem huvipakkuvateks projektideks. Uute hüdroelektriliste võimsuste rajamist ei saa seada pelgalt energiapoliitika ja elektrituru seaduse ülesandeks. Kohati sumbuvad mitmed head algatused arendajate kehvade teadmiste, teiste õigusaktide kohatult karmide piirangute või kohalikul tasandil tekkinud umbusu ja planeeringuvaidluste tõttu.

Nii hüdroelektrijaamade arendajad kui ka elanikkond peab olema valmis kompromissideks. Kindlasti ei saa ühte jõge lõpmatuseni üles paisutada, samuti ei tasu loota hiiglaslikke kompensatsioone arendajalt.

Selleks, et tänased riiklikud eesmärgid muutuksid riiklikeks suundumusteks, peab energiapoliitika elluviimisel tagama kompromissideks soodsa keskkonna.

Autor: Madis Laaniste

Seotud lood

20.06.25, 09:00

Varjatud tehnoloogiakulud: miks maksavad odavad telefonid ettevõtetele miljoneid

Enimloetud

Uudised

04.07.25, 16:41

Uus löök päikesepaneelide omanikele võib saada saatuslikuks. “See on labane ahnus”

Börsiuudised

03.07.25, 10:32

Pensionifondid said ootamatu löögi

Majandustulemused

04.07.25, 15:33

Äriperekonna firma maksab 6 miljonit dividende

Arvamused

03.07.25, 16:08

Laura Saks: Urmas Sõõrumaa, Tallinna linn pole teie järgmine heategevusprojekt

Uudised

03.07.25, 15:58

Rakvere lõpetas värske hankelepingu, sest ettevõtja ei saanud tööga hakkama

Uudised

04.07.25, 06:00

Prantsuse suurfirma haaras Hiiumaal laialt metsa ja sattus kohe karmi kriitika alla

Viimased uudised

Börsiuudised

05.07.25, 19:00

Kristjan Liivamägi süstis 30 000 eurot Saksamaa börsiindeksisse

Uudised

05.07.25, 16:00

Nädala lood: probleemne automüüja võlus panga ära, pensionifondid said ootamatu löögi

Uudised

05.07.25, 11:40

Donald Trump: allkirjastasin 12 riigi tollikirjad

Arvamused

05.07.25, 11:30

Vastukaja: äridiplomaatia vajab selget vastutajat ja kestvat rahastust

Uudised

05.07.25, 11:10

TalTech: huvi inseneriõppe vastu kasvas hüppeliselt

Börsiuudised

05.07.25, 10:40

OPEC+ suurendab naftatootmist oodatust kiiremini

Uudised

05.07.25, 09:49

USA ähvardab Euroopat 17% toidutolliga

Uudised

05.07.25, 06:00

Saabus Tartu üürituru tippaeg: kus ja kui kallilt tudeng leiab elukoha

Kristjan Liivamägi näeb investorina potentsiaali Saksamaal, pannes sealsetesse ettevõtetesse ka oma raha.

Kristjan Liivamägi süstis 30 000 eurot Saksamaa börsiindeksisse

Tartusse õppima pääsejal tuleb leida endale elukoht, mida pakutakse mitmes hinna- ja mugavusklassis.

Saabus Tartu üürituru tippaeg: kus ja kui kallilt tudeng leiab elukoha

“Kuttidest on väga kahju.” Tööpakkumine USAs tõmbas Eesti vennad miljardipettusesse

Kristjan Liivamägi süstis 30 000 eurot Saksamaa börsiindeksisse

Donald Trump: allkirjastasin 12 riigi tollikirjad

USA president Donald Trump hoiab pingeid üleval viimase hetkeni kaubanduskõnelustes Euroopaga.

USA ähvardab Euroopat 17% toidutolliga

Raskustes automüüja suutis aastaid saada Coop Panga raha, kuigi krahhi ennustavad märgid olid juba siis õhus. Fotol Coop Panga hoone Tallinnas Maakri tänaval.

Nädala lood: probleemne automüüja võlus panga ära, pensionifondid said ootamatu löögi

Kristjan Rahu firma maksis pea 12 miljonit eurot omanikutulu

Täna on äridiplomaatia puhul peamine küsimus, kas suudame tehtud head tööd hoida ja edasi arendada, leiab esti kaubandus-tööstuskoja teenuste direktor Piret Potisepp.

Vastukaja: äridiplomaatia vajab selget vastutajat ja kestvat rahastust

Finora Panga finantsdirektor Kristi Hõrrak ja Hoovi kaasasutaja ning tegevjuht Karl Märka.

Ettevõtja võimalused paranevad: Finora Pank alustab koostööd väikelaenajatega, et iga Eesti äri saaks kiire ja paindliku rahastuse

Pelgulinna riigigümnaasiumi 10. klassi lõpetanud Hanna Loora Pulst tutvus investeerimisega juba 13aastaselt.

Gümnasistist investor: 30aastaselt võiks mu portfell olla miljon eurot

Nike pole paljude tarbijate jaoks enam eelistus, sest konkurents on suurenenud. Fotol on oksjonile pandud korvpallijalatsid Air Jordan 1, mida kandis mängudes selle ala legend Michael Jordan 1985. aastal.

Nike näeb vaeva, et saada tagasi nii aktsiate kui ka tossude sära

Swedbanki klientide tehingustatistika näitab, et välismaistest aktsiatest ostetakse enim kokku Euroopa väärtpabereid ja müüakse USA omi.

LHV ja Nvidia aktsiad visati Swedbankis hoogsalt müüki

Praegu Luminori pensionifondide raha liigutav Vahur Madisson töötas kümmekond aastat tagasi ka SEBs.

Luminori fondijuht: panustame Balti regiooni alternatiivsetele fondidele

S&P 500 edenes kauplemise ajal 0,83%, sulgudes 6279,35 punkti juures.

S&P 500 ja Nasdaq 100 kerkisid sel nädalal kolmandat korda uute rekordkõrgusteni

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 11 p 10 t
Toimumiskoht:
Tallinn