11.02.04, 00:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Veejõud aitab tagada energeetika tulevikku

Hoolimata Eesti hüdroelektrijaamade kiirest arengust annavad nad võrku siiski vaid 0,4% siseriiklikult tarbitavast elektrienergiast. See tagasihoidlik panus on aga väga hinnaline Eesti energeetika jätkusuutlikkuse ja keskkonnamõjude vähendamise seisukohalt, sest taastuvatel energiaallikatel põhineb alla 1% Eesti elektritootmisest.

Enamik tegutsevatest hüdroelektrijaamadest tuli elektriturule pärast 1998. aastal jõustunud energiaseaduse muudatust, mis garanteeris nende toodetud elektrile turu võrguettevõtja ostukohustuse abil. Ka 2003. aasta juulist kehtima hakanud elektrituru seadus ei sea hüdroelektrijaamu vaba konkurentsi tingimustesse ning ostukohustus säilib seaduse järgi veel aastaid. Seadusest tulenevaid kohustusi on hüdroelektrijaama valdajal vähem kui teistel elektritootjatel. Rakendatud meetmete mõjul moodustab tänaste hüdroelektrijaamade koguvõimsus ligi 5 MW.

Kuigi hüdroelektrijaamade võimsus ja toodang tulevikus tõenäoliselt kasvab, ei mõjuta nende areng märkimisväärselt Eesti elektriturul toimuvaid protsesse. Nende toimimine Eestis on oluline riigi poolt Euroopa Liidus ja rahvusvahelises keskkonnapoliitikas võetud kohustuste ning pikaajalise elektrienergiaga varustamise kindluse seisukohalt.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Võimalike uute jaamade keskmine võimsus jääb tulevikus väiksemaks. See omakorda tõstab nende toodetava elektri omahinda ning muudab hüdroenergia tootmise arendajatele vähem huvipakkuvateks projektideks. Uute hüdroelektriliste võimsuste rajamist ei saa seada pelgalt energiapoliitika ja elektrituru seaduse ülesandeks. Kohati sumbuvad mitmed head algatused arendajate kehvade teadmiste, teiste õigusaktide kohatult karmide piirangute või kohalikul tasandil tekkinud umbusu ja planeeringuvaidluste tõttu.

Nii hüdroelektrijaamade arendajad kui ka elanikkond peab olema valmis kompromissideks. Kindlasti ei saa ühte jõge lõpmatuseni üles paisutada, samuti ei tasu loota hiiglaslikke kompensatsioone arendajalt.

Selleks, et tänased riiklikud eesmärgid muutuksid riiklikeks suundumusteks, peab energiapoliitika elluviimisel tagama kompromissideks soodsa keskkonna.

Autor: Madis Laaniste

Seotud lood

Numeri juhtiv maksukonsultant Peep Kalamäe sõnul on oluline, et ettevõtted dokumenteeriksid laenutehinguid korrektselt ning järgiksid turutingimusi – see aitab vältida vaidlusi maksuhalduriga ja võimalikku täiendavat maksukoormust.

01.07.25, 12:52

Ettevõtte antud laenud võivad kätkeda ohtlikke maksuriske

Enimloetud

Uudised

01.07.25, 11:02

USA süüdistab 10miljardilise meditsiinipettuse tegemises ka eestlasi

Saated

30.06.25, 16:02

Kristjan Liivamägi: eestlast ootab ees karm kohanemine

Uudised

01.07.25, 15:30

Maksukuriteos süüdistatav ettevõtja määras endale priske dividendi

Juhtkiri

01.07.25, 08:08

Coop Pank käitus heal juhul liiga ahnelt

Majandustulemused

01.07.25, 14:02

Bolti kahjum ületas 100 miljoni euro piiri

Asutajate firmad maksid miljoneid dividende

Uudised

01.07.25, 13:39

Reformierakond meelitas linnapeaks mitut tuntud ärimeest

Viimased uudised

Uudised

02.07.25, 06:00

ABB tippjuht eksklusiivses intervjuus: maailm ei lagune laiali. Ma ei kirjutaks sellele väitele alla

Arvamused

02.07.25, 06:00

Insenerifirma juht: hirmutav müüt hoiab Eesti ettevõtteid tagasi!

Börsiuudised

02.07.25, 00:57

USA suurimad indeksid sulgusid erisuunaliselt, Dow Jones kerkis tervishoiu toel

Börsiuudised

01.07.25, 20:45

Powell ei välista juulikuist intressikärbet

Kasulik

01.07.25, 20:15

Liitintressi kalkulaator: arvuta, kuidas investeerimisportfell ajaga kasvab

Uudised

01.07.25, 18:35

Radikaalsed sammud näitavad, kui palju on Tallinna poliitikutel tegelikult kaalul

Börsiuudised

01.07.25, 18:33

Apranga jaemüügi langus Eestis süvenes

Uudised

01.07.25, 18:00

Vald näitas majaehitusele punast tuld, appi tõttas õiguskantsler

Morten Wierod sai ABB kontserni juhiks eelmise aasta suvel.

ABB tippjuht eksklusiivses intervjuus: maailm ei lagune laiali. Ma ei kirjutaks sellele väitele alla

“Ettevõtte strateegilised otsustajad peavad andma tegevjuhtkonnale voli ja suunise tooteideid otsida ning seejärel mõistliku riskitasemega tooteid turule tuua,” rõhutab Insero juht ja Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu liige Oliver Mets.

Insenerifirma juht: hirmutav müüt hoiab Eesti ettevõtteid tagasi!

Surrestik OÜ juhatuse liige ja omanik Ants Põldsam.

Maksukuriteos süüdistatav ettevõtja määras endale priske dividendi

ABB tippjuht eksklusiivses intervjuus: maailm ei lagune laiali. Ma ei kirjutaks sellele väitele alla

Veidi enam kui aasta eest sõlmitud võimuliit Tallinnas laguneb kolinal, kuid kas suurimaks kaotajaks jääb sotsiaaldemokraadist Jevgeni Ossinovski (seljaga kaamera poole) või hoopis reformierakonna Pärtel-Peeter Pere (foto keskel)?

Radikaalsed sammud näitavad, kui palju on Tallinna poliitikutel tegelikult kaalul

“See on pooltõde,” kostis Arakas küsimusele, kas talle on pakutud Tallinna linnapeakandidaadi kohta.

Reformierakond meelitas linnapeaks mitut tuntud ärimeest

Suurimast USA tervisekindlustuspettusest teatanud pressikonverents eile, räägib tervishoiuteenuste peainspektori kohusetäitja Juliet Hodgkins

USA süüdistab 10miljardilise meditsiinipettuse tegemises ka eestlasi

Vene tarbija pole veel valusat pitsitust tundnud, ent majanduse makronäitajad suurt õitsengut ei prognoosi.

Isegi Kreml tunnistab, et Vene majandus on languses

Atria Eesti juht Meelis Laande räägib hommikuprogrammis põhjalikumalt seakatkust.

Raadiohommikus: katk, söödikud ja Tallinna linnavõim

Ettevõtte antud laenud võivad kätkeda ohtlikke maksuriske

Föderaalreservi esimees Jerome Powell soovib oma järeltulijale jätta hästi toimiva majanduse.

Powell ei välista juulikuist intressikärbet

Teises kvartalis vähenes jaemüük Eestis 5%.

Apranga jaemüügi langus Eestis süvenes

Tänasest on Swedbankis välisaktsiate ostu- ja müügitasu üle poole soodsam.

Pankade tehingutasude hinnasõda sai jätku

Balti börsid sulgusid valdavalt rohelises, Wall Street vajus kahjumisse

HPE aktsia hüppas esmaspäevase kauplemispäeva algul 13%.

Hewlett Packard’i aktsia tõuseb tänu kohtuasja lahendamisele

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 15 p 2 t
Toimumiskoht:
Tallinn