Maksuameti 25 000 päringut

Ametnike apsakana kirjeldab rahandusministeerium lugu, kus ühes nimekirjas küsis maksuamet andmeid korraga 29 offshore?i kohta, millega olid seotud nii Riigikogu liige, rahandusministeeriumi ametnik kui ka mitmed ettevõtjad. Hansapangalt tulnud vastuse põhjal alustati 11 revisjoni. Poliitiku, ametniku ning ettevõtjate rohkem kui delikaatne ärisaladus sai kõigile teatavaks, sest rändas vastuskirja koopiana igasse revisjonitoimikusse.

Miks maksuamet ei pöördunud info saamiseks otse ja ükshaaval iga offshore?i omaniku enda poole, süüdistas rahandusministeerium. Ehkki pöördumine panka lühendab oluliselt offshore?iga seotud maksumenetlust ja nimekiri hoiab kokku paberit, pole seaduslik minna mööda kehtivuse kaotanud volitustega esindajatest ja pangakontosid käsutama sokutatud tankistidest, leidis ministeerium.

Pangapäringuid vaidlustati ja tühistati poolteise aasta kohta vaid mikroskoopilisel arvul. 3000 kontrollitud pangapäringust tühistati kokku ainult 41 päringut ehk 1,4 protsenti.

Maksuameti endine juht Aivar Sõerd kommenteeris, et pole maksuametnikke otse panka pöörduda lubades kunagi kutsunud üles seadust rikkuma. Kuna offshore?ide omanikud pole maksuametile teada ja offshore?id ise pole maksumaksjad, siis siinne maksu- ja pangasaladuse kaitse neile lihtsalt ei kehti.

Maksu- ja tolliamet omab andmeid umbes 700 offshore?i kohta, mida Eesti ettevõtjad kasutasid peamiselt kasumi varjamiseks. Eraldi statistikat, kui palju offshore?id maksmata maksudena kahju tekitasid, maksuamet ei pea, kuid mullu kohtu ette saadetud maksupettuste kogusumma küündis 133 miljoni kroonini. Tänavu jaanuari seisuga menetles maksupettuste uurimise keskus 90 kriminaalasja, kus hinnanguline kahju maksmata maksudest ulatus 522 miljoni kroonini.