Võidab see, kes järgib äri kahte põhitõde

Nagu teada, on ettevõtluse kaks põhireeglit järgmised. Esiteks tuleb osta parima hinna- ja kvaliteedisuhtega tooteid ning teiseks tuleb oma toodetele lisaväärtuse andmine ja nende edasimüük parimal moel korraldada. Seda silmas pidades saab konkurente edestada.

Vähe on ettevõtjaid, kes seda ei tea. Küllaldaselt leidub aga neid, kes seda ei järgi. Mida väiksem on ettevõte, seda suurem on võimalus, et seda ei teata. Ja mida suurem on ettevõte, seda suurem on tõenäosus, et seda ei järgita. Põhjus on lihtne ? mida suuremaks muutub ettevõte, seda vähem saab omanik sekkuda ettevõtte igapäevasesse töösse. Tavaliselt jälgitakse rohkem finantse, mida peetakse olulisemaks, ja unustatakse ära või ei jätku enam aega tegeleda põhireeglitega. Esimese reegli järgimine on usaldatud palgatöötajate ehk sulaste hooleks, kes ei käitu selle täitmisel nagu omanik ehk peremees. Sulase ja peremehe ühisnimetus on "inimene".

Sellest lähtuvalt käituvad nad ka ühtemoodi - võimalikult väiksema pingutuse ehk tööga saada võimalikult palju hüvesid ehk tulu. Aga kui omanik saab oma tulu ettevõtte kui terviku töötulemustest lähtuvalt, siis töötaja saab oma palga siis, kui tema otsene ülesanne on täidetud. Tema inimlik eesmärk on teha seda võimalikult väikeste jõupingutustega. Lihtsam on osta esimeselt pakkujalt kui küsida hinda paljudelt. Sellest hoidumiseks on riik kehtestanud näiteks riigihangete seaduse. Kuigi seadus pole puudusteta ja konkurssidel ei pöörata tihti küllaldast tähelepanu näiteks kvaliteedile, on see juhusliku valikuga võrreldes oluline edasiminek.

Teiseks võib omanikule tekkida oluline kahju, kui tema palgatöötaja ei ole toote ja pakkuja väljavalimisel neutraalne, vaid lähtub isiklikest sümpaatiatest. Omanikule on oluline tulu, töötajale aga meeldiv suhtlemine ja väiksemate jõupingutuste tegemine.

Reeglina on omanikul kasulikum osta tooteid neilt pakkujatelt, kes hästi müüa ei oska, sest nad on sunnitud siis oma toodetest madalamat hinda küsima. Siit ka järeldus - las eriti head müügimehed müüvad oma kauba pigem teie konkurendile. Ettevõtte hulgiostu korral on tähtis, et hea suhtleja ja suurte kogemustega oleks just ostutöötaja, siin ei saa lähtuda jaemüügiga seotud reeglitest. Et vähendada toodete ostmisel subjektiivsust, on kasulikud avalikud või suunatud konkursid, mis hõlmavad kõiki olulisi pakkujaid, kes saavad ühesugust kirjalikku teavet konkursi tingimuste kohta.

Laheotsa talu peremehena turustan viieteistkümnenda koristuse saaki, talu on aastaid Eesti suurim kvaliteetlauakartuli kasvatajaid ja üks suuremaid köögiviljakasvatajaid. Ning võin öelda, et seni on Eesti hankijad taolisi konkursse korraldanud liiga vähe. Vanaviisi enam ei saa: tarbijad on võtnud suuri laenukoormusi, kaubandusturule on tulemas uued konkurendid. Võidab see, kes jälgib hoolikamalt ettevõtluse põhireegleid.