- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti märk jäägu särkidele ja sokkidele
Welcome to Estonia. Selle Eesti tunnuslause on tänase Äripäeva teatel pannud enda tootele 135 ettevõtet. Ent märki haldava Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ambitsioonid pole sellega veel rahuldatud. Vaja on märki ja kontseptsiooni arendada, luua töögruppe, saada juurde lisaraha, räägib EAS.
Äripäeva toimetuse arvates on Eesti märk sellisena hea ega vaja enam uute miljonite kroonide ja lugematute töötundide ulatuses arendamist.
Enamikul meist on mõni tuttav, kes on endale soetanud T-särgi ?Welcome to Estonia?. Tänasest Äripäeva artiklist saame teada, et nüüd on võimalik osta endale ka sama logoga sokid. Ja voodilinad, leiva, napsiklaasid ning nipet-näpet veel. Ühesõnaga ? märk on levinud ja eestlased ei vaja enam selle tutvustamist. See eesmärk on täidetud.
Küll aga ei ole märk täitnud sellele väljatöötamisel seatud esmaseid eesmärke ? suurendada eksporti, tuua siia välisinvesteeringuid, edendada turismi.
EAS küll väidab ka täna, et kõike seda on Eesti märk teinud. Kuid olgem realistid ? eksport on kasvanud tänu majandusseisu paranemisele eksporditurgudel ning kodumaise tootmise jätkuvalt madala omahinna tõttu. Välisinvesteeringuid toob siia madal maksutase, turismiteenuste eksporti kosutavad paremad transpordiühendused ja turvalisuse kasv. Eesti märgi roll on nendes kasvudes marginaalne, kui sedagi.
Nii ongi Welcome to Estonia muutunud paljuski sisemaiseks tarbimiseks mõeldud kaubamärgiks. Märgiga on liitunud leivatootjad, joogitootjad, voodipesu tegijad jne. Ettevõtjad, kelle toodete sihtgrupp on selgelt eestlased, mitte turistid ega ka välisriigis elavad tarbijad.
Toimetusel on raske uskuda, et märgil hakkaks tulevikus olema oluline osa teenuste-toodete ekspordi kasvatamisel. See jääb tillukeseks, hoolimata sellest, kui palju sinna raha ja aega investeeritakse. Welcome to Estonia märgiga on liitunud mitmeid turismifirmasid, rahvusvahelisi bussiliine ja lennufirma, kes tunnevad selle piiratust omal nahal.
Aili Kägu Wrisist ütleb, et väljaspool Eestit märki kahjuks ei tunta ja Eestiga ei seostata ning oodatud tulu pole tekkinud. Toomas Heinaru minivõid pakendavast Wauter Trade OÜst aga nendib, et märk hoopis takistab eksporti ? Vene lennufirmad ja Leedu kaupmehed keeldusid võtmast sisse kaupa märgiga Welcome to Estonia.
Selle taustal soovitab toimetus märgiga tegelemiseks lisaraha mitte anda. Toimetusega on ühte meelt ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen, kes väidab, et bränd pole end õigustanud.
Kaks aastat tagasi, kui märki välja töötama hakati, plaaniti Eesti brändi loomisele kulutada lausa 40 miljonit krooni. Õnneks suutis valitsuse vahetus panna sellele piiri 13 miljoni krooni kohal. Täna läheb brändi jooksvale haldamisele pool miljonit krooni aastas.
Welcome to Estonia elab praegu juba oma elu. Sellise logoga särgid ning sokid on toredad ja neid ka ostetakse. Jätkemgi nüüd Eesti märk arenema loomulikku rada pidi.
See sõnum ja logo kandub üle inimeselt inimesele, jõuab sõprade kaudu välismaale ega vaja riigi raha kulutamist. Keskendugem parem sellele, kuidas Eesti eksporti ja investeeringuid ka reaalselt kasvatada.
Autor: ÄP
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele