Õigus minna otse Euroopa Kohtusse

Inimeste ja ettevõtete jaoks on suur muudatus ELiga liitumisel see, et nad saavad edasikaebamisõiguse Euroopa struktuuridele rahvuslikke süsteeme vahele jättes.

Euroopa Inimõiguste Kohtusse esitatud kaebused põhinevad rahvuslike kohtute langetatud otsustel. ELi edasikaebamissüsteem erineb sellest. Juhul, kui rahvusriikide ametiasutustes ei täideta ELi reegleid, võib sellekohase kaebuse esitada otse ELi ombudsmanile. Põhimõttelistes küsimustes võib lausa oma emakeeles saata järelepärimise Euroopa Parlamendile. Samuti võib rahvusriigi kohtu- või ametiasutuse haldusotsuse edasi kaevata Euroopa Kohtusse.

Kuna kõik ELi kodanikud on õigusorganite ja ametivõimude ees võrdsed, võib edasikaebamisõigus mööda minna rahvuslikul tasandil langetatud otsusest, kui see on vastuolus ELi seadustega. Ametivõimud ei saa enam käituda kodanikega oma suva järgi, lootes sellele, et kodanikul pole kuhugi edasi kaevata. Heas näide on Soome automaks, mille peale Soome kodanik eraisikuna esitas kaebuse Euroopa Kohtule. Otsuse langetamine võttis küll kaua aega, kuid muutis Soomes kogu süsteemi ja riik oli sunnitud edasikaebajale suuri summasid korvama.

Riigile antakse võimalus probleem ära klaarida ja kui lahendus ei rahulda, järgneb sellele märkus, misjärel komisjon võib asja edasi saata Euroopa Kohtusse, mille otsused on kohustuslikud.