Börsiülevaade: dividendide sundmaksustamine tooks kaasa firmade lõikes suuri dividendimuudatusi

Riik on valmistamas ette seaduseelnõud, mille alusel peaks ettevõtted maksma dividendideks poole kasumist. Dividende ei peaks sellisel määral maksma, kui dividendide sellise jaotamise vastu oleks 2/3 või 3/4 üldkoosolekul esindatud häältest.

Võttes aluseks möödunud aasta kasumid ja dividendid suurendaks dividendide sundjagamine koonddividendisummat vaid neli protsenti, 1,89 mld kroonile. Seda juhul, kui seadusesäte oleks olnud juba jõus ja aktsionärid poleks otsustanud teisiti.

Hansapank peaks suurendama dividendi aktsia kohta 1,75 kroonilt 3,23 kroonile. Järsult peaksid dividende suurendama Harju Elekter ? neljalt kroonilt 16,23 kroonile ja Merko Ehitus 4,20 kroonilt 10,42 kroonile.

Eesti Telekom, Norma ja Saku Õlletehas ei peaks soovi korral nii kõrgeid dividende maksma, kui seda seni on tehtud. Eesti Telekom, mille aktsionäride üldkoosolek otsustas eile maksta 8 krooni dividendi, võiks piirduda vaid 3,76 kroonise dividendiga. Norma dividend võiks väheneda viielt kroonilt 4,86 kroonile. Saku õlletehase dividendiks võiks olla viie krooni asemel 3,42 kroonile.

Mitmed ettevõtted, kes dividendi ei maksnud, peaksid seda tegema. Tallinna Kaubamaja võiks maksta dividendiks 4,87 krooni aktsia kohta, Estiko 1,26 krooni, Kalev 0,76 krooni, Rakvere Lihakombinaat 0,53 krooni ja Tallinna Farmaatsiatehas 4,09 krooni aktsia kohta.

Klementil, Baltikal ja Viisnurgal pole kasumit ja seega ka midagi investoritega jagada.

Loodetavasti see seadusesäte ei jõustu. Riik üritaks sel teel maksustada ettevõtete poolt väljamakstavaid dividende arvestamata seejuures ettevõtete vajadusi. Näiteks Tallinna Kaubamajal on Tartus käsil 300 mln kroonine projekt. Riik sunniks firmat maksma 66 mln kroonisest kasumist 33 mln dividendideks. Samas võib firmal nii mastaapse tegevuse jaoks vaja kaasata aktsionäridelt lisakapitali. Riigi poolt oleks küüniline nõuda ettevõttelt, et see ei arvestaks investeerimisvajadusi pikemalt kui üks aasta ette ja sundides firmasid investeeringuteks laenu võtma, isegi kui neil on kasum ja raha, mis kuluks dividendide asemel hoopis investeerimiseks ära. Dividende võiks siiski maksta siis, kui see on mõistlik ja mis on mõistlik, see võiks jääda ettevõtete ja aktsionäride, mitte riigi pädevusse.