Kalendrikuud on näidanud väga erinevat tootlust ja see on kestnud juba aastakümneid, statistikat jälgides on võimalik kasumit teenida.
Uuringuid on selle kohta tehtud üle maailma ja tulemus kattub suures osas. Kõige parem periood aktsiate hoidmiseks on detsembrist ? märtsini. Väga hea kuu on ka juuli. Kõige viletsam kuu on vaieldamatult september. Krahhide poolest on kuulsaks saanud oktoober. Lisaks kehtib reegel, et 4 kuud (jaanuar ? aprill) on tootlikumad kui ülejäänud 8 kuud (mai ? detsember). Tihti on aasta kaheksal viimasel kuul tulusam hoida raha pangadeposiidis. Seega pole maksimaalset tulu otsides mõtet raha aktsiates hoida terve aasta. Eeltoodu räägib siiski keskmisest paremast tõenäosusest. Tasub meeles pidada, et börsi üldise tugeva tõusu aastail kerkivad kursid ka statistiliselt nõrgematel kuudel. Langeval börsil tõusevad kursid harva isegi nendel kuudel, mil väärtuskasvu tõenäosus on suurim.
Andmed pärinevad Seppo Saario raamatust '100 igihaljast börsivihjet,' mida pean parimaks Eestis ilmunud börsiõpikuks.
Olen teemat üsna sügavalt uurinud ja koostanud selle põhjal ka strateegia. Viimane näeb ette aktsiate ostmist juunis ja müüki augustis, siis jälle ostu oktoobris ja müüki märtsis. Antud strateegia tõsiseks puuduseks on tehingutasud, kuid minu esialgsed arvutused on näidanud, et isegi pärast teenustasude maksmist on vähemalt seni õnnestunud indeksit olulisel määral lüüa. Samas ei pruugi mineviku statistika tulevikus enam kehtida ja kui mõni turuosaline leiab mingi seaduspära, siis õnnestub sellega raha teenida tavaliselt seni kuni see pole massidesse levinud. Kuid ma usun endiselt, et strateegiat kasutades on võimalik turgu lüüa, kuid mitte nii suures ulatuses kui siiani.
Artikkel jätkub pärast reklaami