Spioonid sinu arvutis

Aeg-ajalt hüppab ekraanile mõni kummaline reklaamaken. Enam pole kahtlust ? arvutisse on pugenud spiooniprogramm. Kuidas tüütusest lahti saada ja kuidas ta arvutisse üldse sai?

Selgub, et vabaneda pole ebameeldivast sissetungijast alati just kõige lihtsam. Spioonid, reklaamiprogrammid ja muud pahalased, keda ei nimetata enam viirusteks, satuvad arvutisse tavaliselt lappimata turvaaukude kaudu või kasutaja teadmatusest mõnele OK nupule kiirustades vajutades. Kuid mõnikord on paha tarkvara sees ka mõnel võrgust laetud pealtnäha süütul programmijupil. Kõige rohkem tabab tavalisi arvutikasutajaid troojalaste ja spiooniprogrammide laviin mõne tasuta failijagaja arvutisse installimisel. Sellele järgneb pikk ja vaevarikas arvuti puhastamine, mis halvemal juhul võib lõppeda Windowsi uuesti-installiga.

Windowsit pole siin nimetatud asjata, sest just selle enimlevinud operatsioonisüsteemi jaoks on peaaegu kõik nuhkijad ja troojalased loodud. Nad kasutavad ära nii operatsioonisüsteemi kui veebilehitseja turvaauke ja tavakasutaja ei saa aru, mismoodi nad arvutisse satuvad. Tihti on juba uue Windowsi installimise ajal arvutisse pugenud mõni kaval spioonike, kui võrguiühendus on Windowsi paigaldamise ajal olemas. Enne, kui kõik operatsioonisüsteemi uuendused laadida jõutakse, võib arvuti olla juba nakatunud.

Ärandaja (hijacker) ? ebameeldiv programm, mis muudab ära veebilehitseja kodulehe, asendab otsingulehe mõne reklaamist elatuva otsingumootoriga ja näitab kõiki lehti läbi puhverserveri, mille abil jälgitakse kasutaja veebisurfamist. Satub enamasti arvutisse turvauuenduseta Internet Exploreri kaudu.

Brauserilisand (Browser Plugin) ? programmijupp, mis installib veebilehitsejale nupuriba või lisafunktsioonid kasutaja loata. Eesmärk on koguda arvutikasutaja kohta infot. Reeglina imbub arvutisse Internet Wxploreri turvaaugu kaudu või kasutaja teadmatu tegutsemise tulemusena.

Keylogger ? klahvivajutuste salvestaja, mis registreerib klahvivajutused ja saadab need programmi omanikule. Pahatahtlikud keyloggerid üritavad varastada salasõnu ja krediitkaardi-infot, tihti on aga eesmärgiks kasutaja harjumuste teadasaamine ja selle põhjal talle reklaami pakkumine. Arvutisse satub mõne viiruse, troojalase või tasuta tarkvaraga.

Dialer ? ebameeldiv programm, mis võib ka rahakotti üsna oluliselt tühjendada. Dialer muudab ära arvuti sissehelistamisteenuse seaded, nii et koduse internetiteenuse pakkuja asemel helistab arvuti mõnel rahvusvahelisel kalli tariifiga telefoninumbril. Satub arvutisse kasutaja teadmatusest või mõne spiooniprogrammi koosseisus.

Kaughaldusvahend (Remote Administration) ? tavaliselt on kaughaldustarkvara kasutusel täiesti legaalselt, kuid seda võidakse kasutada ka ebameeldivatel eesmärkidel ? juhtida võõra arvuti ekraani, klaviatuuri ja muid lisaseadmeid üle interneti. Satub tavaliselt arvutisse viirusega.