Majanduskasv tuleb, kui me ise oma elu raskeks ei tee

Seni on Eesti usaldusväärsusele positiivselt mõjunud range distsipliin riigi rahanduses, mis 2003. aastal väljendus näiteks riigieelarve ligi kolmeprotsendilises ülejäägis. Prognooside kohaselt püsib valitsussektori eelarve järgmistel aastatel tasakaalus.

Aga erasektori finantseerimises püsib puudujääk ? mullu oli see 16,3 protsenti sisemajanduse koguproduktist, 2006. aastaks peaks see langema 8,9 protsendile, mis endiselt väga kõrge tase.

Viimaste aastate jooksevkonto puudujäägi tasakaalustamiseks võiks lähtuda põhimõttest, et puudujäägi iga protsendi kohta tuleb 0,1 protsenti eelarve ülejääki. See leevendab suurest krediidikasvust tekkinud ebakõlasid.

Laenukasvu juures tuleb tõdeda, et Eesti on elanud langevate intresside tingimustes. Seega tähendaks Euribori jõudmine 2000. aasta tasemele (ehk praegusest kolm protsenti kõrgemale) püksirihma pingutamist paljudele hoogsalt laenanutele.

Eesti Pank jagab rahandusministeeriumi seisukohta, et riik ei peaks KredExi kaudu oma rahaga niigi kiiresti kasvavat eluasemelaenuturgu toetama.

Tuleb rõhutada, et ligi 70 protsenti Eesti põhiekspordist ning 85 protsenti otseinvesteeringute sissevoolust langes 2003. aastal Euroopa Liidu arvele.

Seega: arvestades Eesti majanduse tihedaid seoseid Euroopa Liiduga, tuleb Eesti puhul vaadata ka euroalale. Euroopa Keskpanga koostatud prognoos lubab 2005. aastaks euroala majanduskasvu kiirenemist 1,8?2,8-le protsendile.

Samal ajal on olemas riskitegurid: nafta jätkuv hinnatõus pidurdab globaalset majanduskasvu ja kiirendab inflatsiooni. OECD hinnangul toob nafta 50-protsendiline hinnatõus kaasa majanduskasvu pidurdumise (0,3?0,4 protsendipunkti) ja inflatsiooni kiirenemise (0,4? 0,6 protsendipunkti) maailma suurimates riikides.