Majanduskasv tuleb, kui me ise oma elu raskeks ei tee

Eesti Pank prognoosib 2005. aasta majanduskasvuks 5,8 ning inflatsiooniks 3,1 protsenti. Millised eeldused on vajalikud selliste näitajate saavutamiseks?

Eelkõige peab säilima Eesti usaldusväärsus, mille kinnituseks hulk nn A-kategooria rii-gireitinguid ning ERM2ga liitumine tänavu juunis.

ERM2s osalemine on majanduspoliitiliselt kaalukas märk ning annab suuremat kindlust, et Eesti peab 2006. aasta keskpaigas olema valmis euro käibelevõtuks ? mis on valitsuse ja keskpanga ühine eesmärk.

Seni on Eesti usaldusväärsusele positiivselt mõjunud range distsipliin riigi rahanduses, mis 2003. aastal väljendus näiteks riigieelarve ligi kolmeprotsendilises ülejäägis. Prognooside kohaselt püsib valitsussektori eelarve järgmistel aastatel tasakaalus.

Aga erasektori finantseerimises püsib puudujääk ? mullu oli see 16,3 protsenti sisemajanduse koguproduktist, 2006. aastaks peaks see langema 8,9 protsendile, mis endiselt väga kõrge tase.

Viimaste aastate jooksevkonto puudujäägi tasakaalustamiseks võiks lähtuda põhimõttest, et puudujäägi iga protsendi kohta tuleb 0,1 protsenti eelarve ülejääki. See leevendab suurest krediidikasvust tekkinud ebakõlasid.

Laenukasvu juures tuleb tõdeda, et Eesti on elanud langevate intresside tingimustes. Seega tähendaks Euribori jõudmine 2000. aasta tasemele (ehk praegusest kolm protsenti kõrgemale) püksirihma pingutamist paljudele hoogsalt laenanutele.

Eesti Pank jagab rahandusministeeriumi seisukohta, et riik ei peaks KredExi kaudu oma rahaga niigi kiiresti kasvavat eluasemelaenuturgu toetama.

Tuleb rõhutada, et ligi 70 protsenti Eesti põhiekspordist ning 85 protsenti otseinvesteeringute sissevoolust langes 2003. aastal Euroopa Liidu arvele.

Seega: arvestades Eesti majanduse tihedaid seoseid Euroopa Liiduga, tuleb Eesti puhul vaadata ka euroalale. Euroopa Keskpanga koostatud prognoos lubab 2005. aastaks euroala majanduskasvu kiirenemist 1,8?2,8-le protsendile.

Samal ajal on olemas riskitegurid: nafta jätkuv hinnatõus pidurdab globaalset majanduskasvu ja kiirendab inflatsiooni. OECD hinnangul toob nafta 50-protsendiline hinnatõus kaasa majanduskasvu pidurdumise (0,3?0,4 protsendipunkti) ja inflatsiooni kiirenemise (0,4? 0,6 protsendipunkti) maailma suurimates riikides.

Töötute arvu vähenemist euroalal oodatakse alles 2005. aastal, kuid nominaalpalga kasv peaks jääma tagasihoidlikuks ning tootlikkus kasvab suhteliselt kiiresti. Eesti poolt vaadates kutsun üles nimelt Euroopa tootlikkuse kasvu väga tõsiselt võtma.

Aga mis juhtub, kui Euroopa Liidu oodatava elavnemise asemel peaks jätkuma ja süvenema stagnatsioon?

Eesti majanduse tasakaalustamatus püsib ja süveneb, mis ilmneb ligikaudu 0,8 protsendipunkti võrra prognoositust suuremas jooksevkonto puudujäägis. Majandus- ja ekspordikasv jäävad oodatust väiksemaks, mistõttu tööd jätkub vähematele. Seni suhteliselt keskpärane tootluse kasv jääb samuti kängu.

Oodatust madalam majanduskasv väljenduks ka väiksemates eelarvetuludes.

Lahenduseks oleks eelkõige riigi kulupoole vähendamine ? eriti olukorras, kus keskmise brutopalga aastakasv tänavu teises kvartalis oluliselt ei kiirenenud, kuid riigisektoris püsis palgakasv jätkuvalt 10 protsendi tasemel.

Tulupoolel võib oletada, et lähiaastatel on kavas mitmete kaudsete maksude (aktsiisimäärad, energiakandjatega seotud maksud) tõstmine.

Näiteks kütusehindadel on tarbijahindadele suur mõju ning seda peab arvestama eriti Maastrichti inflatsioonikriteeriumi nõuete valguses. Seega 2006. aastasse jääva tulumaksureformi etapiga kaasnevat tulude kasvu vähenemise katmisel ei pruugi kaudsete maksude tõstmine siiski kõige parem lahendus olla.

Kokkuvõtteks: kui me suudame käituda targalt ja tasakaalustatult, aitab see kaasa majanduse tervele arengule ning kiirele ja kooskõlalisele euroalaga ühinemisele.