Dirigent Arvo Volmer ütleb, et nõnda paindliku ja selge nägemusega lavastajaga on lihtne ja hea koostööd teha. Lavastuse sünniprotsess, nüansside ja värvide leidmine on temagi jaoks ooperikunsti põnevaim külg. Ja muidugi muusika ise - ooperimuusika vägevamaid partituure kauneimate aariate, põnevate duettide, kuulsa võidumarsi muusikaga teise vaatuse finaalis. Dirigendi sõnul on solistide koosseisud kõrgeklassilised ning solistid äärmiselt erinevad: "Aida osas unikaalse häälega Marinski teatri sopran Marina kagutA ja kuulus Ameerika sopran Cynthia Makris, kes kõlab hoopis teistmoodi. Ka Amnerised on kahest kuulsast teatrist: selles osas suurte kogemustega Marianna Tarassova Peterburi Maria Teatrist ja Angelina kvatAka Ukraina rahvusooperist. Põnev on jälgida tenoreid: ukrainlane Aleksandr Gurets on suure säraga itaalia tüüpi tenor, Roman Muravitski Suurest Teatrist aga tumedama jõulise värvi ja huvitava tämbriga laulja ning paindlik kunstnik. Kõik lauljad on suured meistrid." Noodikirja on võimalik tõlgendada erinevalt. Seepärast soovitab dirigent kuulata mõlemaid koosseise, lisaks 13. oktoobri etendust suure töö tegijate, Eesti solistide Pille Lille, Riina Airenne ja Vello Jürnaga, kes on etenduse põhja külaliste jaoks ette valmistanud. Eesti solistidest on kaastegevad veel Jassi Zahharov, Rauno Elp, Aare Saal, Leonid Savitski, Mati Palm, Heli Veskus, Nadia Kurem, Mart Madiste ja Urmas Põldma.
Nimiosatäitja ameeriklanna Cynthia Makris on lavastusest vaimustuses: "Nõnda on täiuslik viis teha "Aidat"! Väga suurejooneline, samas annab edasi inimliku loo, mis on samuti väga tähtis. Soprani jaoks on Aida üks tipprolle, väga nõudlik, dramaatiline, kaunite kõrgete nootidega. Peab tehniliselt väga heas vormis olema."
Mõlemad Amnerise osatäitjad olid Aokeeritud, saades teada, et nad peavad kunstniku soovil lavale ilmuma kiilaspäiste monstrumitena. Tenoritele teeb muret tennisehalli kõmisev akustika, kus nüansid kaotsi lähevad. Esietenduseks loodetakse aga loomuliku akustikaga spordisaal toolide ja vaipade lisamisega häälestada hea kõlaga kontserdisaaliks.
Teatri direktor Paul Himma rõõmustab suure huvi üle, mistõttu otsustati anda kaks lisaetendust (12. ja 13.oktoobril).
Armastuse ja armukadeduse, truuduse ja reetmise draamas on põnev jälgida ajaloosündmuste taustal kolme väga jõulise ja kirgliku peategelase hingelisi konflikte ja heitlusi. "Armastus pöörab kõik segamini, lennutades inimese otsekui teisele planeedile," tõdeb lavastaja Marianne Mörck. Armastuse võim jääb domineerima maise võimu üle ka kinnimüürituna ja surmas. Tähtsaimaks peabki lavastaja tuua välja draama, laulda välja kõik tunded, armastus, kartus. Lauljail pole seda kerge teha, kuna lava on nõnda hiiglaslik. Väga tähtsaks peab Mörck valgust, mis jälgib nii mõttes kui ka südames toimuvat.
Autor: Kersti Inno