Hasse Olsson - leheneeger ja ärimees

Pärast 24aastast Rootsi ärilehe Dagens Industri juhtimist läks Olsson pensionile. Kaks aastat tagasi pani ta maha lehe peatoimetaja ameti. Nüüd loobub ta ka Dagens Industri ja selle üheksast ärilehest koosneva grupi tegevdirektori ametist.

Nende aastate jooksul on Dagens Industri koos sõsarlehtedega, mille hulka kuulub ka Äripäev, teeninud 3261 miljonit Eesti krooni. See moodustab peaaegu viiendiku kogu Bonnieri grupi käibest. Lehtede tiraa? küünib 279 400ni. Mõistagi on Hasse Olsson majandustulemuste üle uhke, kuid tema süda kuulub ajakirjandusele.

Mille üle Te rohkem rõõmu tunnete, kas majandustulemuste või tiraa?i üle? Olen väga rahul, et Dagens Industri on olnud erakordselt edukas. Ja et ma olen saanud osaleda selle arengus, mida kõige paremini illustreerib vast see, et kui ma alustasin, oli meid kokku 35, nüüd aga 1300.

Te olete alati ajakirjanikele rõhutanud, et edu ei mõõdeta reporterite arvuga. Jah, aga sellest ei pääse üle ega ümber. See ei ole hooplemine, vaid ajalooline tõsiasi, et Dagens Industri on 90. aastate lõpu üks säravamaid tähti. Need meie lapsed ehk sõsarlehed, nagu neid kutsume, on nullist loodud. Minu teada on see üsna erakordne. Me ei tee lihtsalt lehti, mis on majanduslikult edukad.

Minu arvates on meil olnud ka missioon täita. Me andsime edasi läänemaise vaate ajakirjandusele, kui NSV Liit põrmu varises. Ajakirjanikud olid ju olnud seni üksnes võimu hääletorud. Nüüd said neist võimu kriitilised jälgijad.

Aga kõiki lehti tuleb ju hästi majandada? Loomulikult. Need, kes teevad meie lehti, peaksid oma töö üle uhked olema. Sest on väga raske kujundada ärilehes uhkustunnet, kui leht on kahjumis. Lisaks muutuksid lugejad skeptiliseks. Majandusinimesed ei hinda lehte, mis end kehvalt majandab.

Kas 1989. aastal Eestis Äripäeva loomine oli äriline otsus? Ei, mitte sugugi. Tagantjärele võib seda ju nimetada äristrateegiaks, kuid otsus sai tehtud rohkem südame kui ajuga. Puudus igasugune kalkulatsioon, seda oli täiesti võimatu teha. Eesti kuulus ju NSV Liitu. Teada oli ainult, et seal käis laulev revolutsioon ja et NSV Liitu üritatakse reformida. Endiselt oli väga ebatõenäoline, et Balti riigid võiksid taastada oma iseseisvuse.

Aga mingi hetk tuli ju ometi äriotsus teha? Purjetasin ühel suvel Eestisse, kui sinna pääses juba Rootsi lipu all. Kohtusin Ülo Pärnitsaga, kelle juhitav ettevõte Mainor oli seotud vabadusliikumisega. Ta palus abi lehe käivitamiseks. Tulemuseks oli Äripäev.

Kui me Äripäeva käivitasime, ei olnud see nõukoguga seotud. Pidasin seda prooviväljaandeks ning sain kõik otsused ise teha. Esimene leht oli kohutavalt menukas. 55 000 eksemplari müüdi läbi kahe tunniga.

Olete leheneeger või ärimees? Nii seda kui teist. Mõlemad sobivad üsna hästi kokku, kui vastutada ärilehtede väljaandmise eest. Tuleb tunda elavat huvi äritegemise vastu, kui tahad olla hea majandusajakirjanik. Samal ajal on ilmselge, et minu süda kulub ajakirjandusele. Ilma hea ajakirjanduseta ei ole võimalik teha head äri.

Olete aastaid vastutanud tegevdirektorina majanduspoole eest ja peatoimetajana lehe sisu eest. Kuidas tundus olla peatoimetajana samaaegselt tegevdirektor? Minu arvates üsna vaevarikas.

Mida Te ettevõtjana võiksite õpetada mõnes majandusülikoolis? Raske on õpetada isikuomadusi. Mina olen uudishimulik ja tundnud kogu aeg huvi selle vastu, mis toimub meist ida ja lõuna pool. Sul peab olema üksjagu julgust ja sul peab olema omanike toetus, teadmine, et saad vabalt tegutseda.

Perekonnale kuuluv lehefirma on etem kui börsil noteeritud firma. Viimane peab kogu aeg näitama kvartal kvartali järel kasumi suurenemist. Perefirmas saab võtta asju rahulikumalt ja vaadata veidi kaugemale. Seetõttu on perefirma ajakirjanikel rohkem vabadusi uuteks algatusteks.

Bonnieri kontsern on ju alati olnud väga paindlik ning teadlik sellest, et edukas on just detsentraliseeritud organisatsioon. Kontsernis puudub keskne juhtimine.

Kas Teil ettevõtjana ei ole tahtmist teha lehti oma käe järgi? Minu jaoks ei ole omamine eriti tähtis. Mulle meeldib teha lehti, mulle meeldib neid käivitada, mul meeldib kaasa aidata nende edule. Aga nende omamisest pole ma eriti huvitatud.

Mida te õpetaksite majandusülikoolis firma juhtimisest? Öeldakse, et peatoimetaja on raske olla, sest ajakirjanikud sarnanevad natuke primadonnaga ega talu kriitikat. Aga samal ajal on kerge juhtida toimetust, kus iga päev on avalik info selle kohta, mis on teoksil ja võimalus teha võrdlusi. Kas pole fantastiline vahend organisatsiooni juhtimiseks!

Teie kirjutatud Läti ärilehe Dienas Biznessi äriplaan mahtus kahele leheküljele. Kas ajakirjanikel on midagi õpetada firmajuhtidele? Ajakirjanik suudab eristada olulise ja väljendada seda väga kokkuvõtlikult. Meil on ju lugejate köitmiseks väga vähe aega.

Te olite tuntud selle poolest, et otsustasite järgmise päeva lehe näo ära õige varajasel koosolekul. Kas te ei kartnud ohtu, et määrate liiga palju? Lehe tegijatel peab olema kindel tunne ja teadmine, mida neilt oodatakse ja kuidas see tuleb teoks teha. Ja kui toimetusse tulevad uued reporterid, siis tuleb olla neile väheke koolipapa eest.

Kas teile on korralikult makstud? Ma arvan tõesti, et mulle on pagana hästi makstud. Viimasel aastal olen teeninud 180 000 krooni (306 000 Eesti krooni) kuus. See on märksa rohkem kui peaministri teenistus.

Hasse Olsson, Rootsi ärilehe Dagens Industri kauaaegne peatoimetaja on kõige koloriitsem ja edukam meediajuht Rootsis ja ühtlasi ka suur autoriteet kogu Euroopa majandusajakirjanduses. Tema saavutus on ülimõjuka ja väga loetava majanduse päevalehe käivitamine. Dagens Industri on, muide, ainuke viimase 60 aasta jooksul käivitatud ja ilmuma jäänud päevaleht Rootsis.

Kuid Olssoni ambitsioonid olid suuremad ja 1989. aastal käivitas ta esimese välisprojekti Eestis, millest tänaseks on saanud Bonnieri majanduslehtede impeerium üheksas riigis.

Hasse Olsson oli kuni pensionile jäämiseni selle aasta 1. septembrist Äripäeva Kirjastuse nõukogu esimees. Olsson on ka nn iga-aastase Bonnieri ajakirjanduspreemia asutaja, mille määravad Eesti suuremate lehtede peatoimetajad.

Autor: Pehr Thermaenius