Konkurentsivõime ei ole prioriteet?

2005. a vähenevad suure osa EASi administreeritavate tugiprogrammide mahud, mõnda neist (nt ettevõtluse infrastruktuuri arendamine, siseriiklike messide toetus) ei ole üldse kavas rahastada.

Osa programmide eelarveline finantseerimine (nt turismi tootearenduse ja turunduse programm) on kavandatud erakordselt väikeses mahus: 2,5 mln krooni. See võimaldab küll saada täiendavalt Euroopa Regionaalarengufondilt 7,5 mln krooni, kuid summa aasta peale kokku jääb alla lubatud ühe projekti toetuse piirmäära, milleks on 15 mln krooni. Mahu vähenemine võrreldes 2004. a on 5,4 korda!

Eksporti toetav ekspordiplaani programm väheneb 35%, alustavate ettevõtjate starditoetus 15% ja nõustamistoetus 34%. Isegi valitsuse vaieldamatu poliitilise prioriteedina esitletud teadus- ja arendustegevus, siin T&A projektide toetamine ja ettevõtlusinkubatsiooni programm vähenevad vastavalt 4,2 ja 2,6 korda! Küll kasvab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja EASi vahelise halduslepinguprojekti kohaselt nende T&A meetmete rahastamine, mille seos ettevõtlusega on minimaalne või olematu ning mille finantseerimine mujal maailmas toimub reeglina teadusele spetsialiseeritud asutuste ja fondide kaudu.

Kuigi ELi struktuurifondide toetusi saab kasutada lisanduvuse põhimõttel (need ei tohi asendada senist riiklikku rahastamist), kukkus 2004. a EASi meetmete planeeritav finantseerimise maht 2002. a tasemele ja 2005. a väheneb veelgi. Seega läheb EASi jaotatav raha järjest ?kallimaks?. Kui Eesti ei suuda ajutiselt tagada vajalikku riiklikku ELi toetuste kaasfinantseerimist eelarvetuludest, tuleks leida lahendus vajalike vahendite laenamiseks ja vaadelda neid investeeringuna, kus iga kulutatud kroon toob 3 krooni. Eestil ei ole piiramatult aega kindlustamaks oma konkurentsipositsioone Euroopas.

Lisaks paljude ettevõtjate luhtunud ootustele põhjustab säärane areng suuri raskusi ka EASile kui programmide rakendusasutusele: kulutatud on palju maksumaksja raha, et koolitada spetsialiste sulguvate või hääbuvate programmide jaoks.

EVEA näeb ohtu, et Eesti ei suuda maksimaalselt realiseerida oma võimalusi ELi struktuurifondide majandusse kaasamiseks riiklikus arengukavas 2004?2006 sätestatud mahus.

EVEA kutsub Riigikogu liikmeid üles mitte heaks kiitma riigieelarvet enne selliste täienduste tegemist, mis võimaldaksid kasutada ELi struktuurifonde ettevõtluse ja konkurentsivõime meetmete jaoks kasvavas mahus.

Autor: Jüri Järviste