- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Konkurentsivõime ei ole prioriteet?
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) väljendab tõsist muret 2005. a riigieelarve eelnõus planeeritud ettevõtluse toetamise programmide vähenenud riikliku rahastamise pärast. Ettevõtjatele on Euroopa Liitu astumise eel jagatud ohtralt lubadusi avalike tugiprogrammide mahtude suurenemisest seoses struktuurifondide avanemisega.
Valitsuse Riigikogule esitatud 2005. a eelarve projekti järgi vähenevad oluliselt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas riigi kulud ELi struktuurifondide kaasfinantseerimiseks. Seega väheneb ka ELilt saadava toetuse maht.
Raske on mõista loogikat, mille alusel kärpis rahandusministeerium neid kulusid, mille abil on võimalik tuua Eestisse kolm korda suuremaid tulusid ELi toetuste näol.
2005. a vähenevad suure osa EASi administreeritavate tugiprogrammide mahud, mõnda neist (nt ettevõtluse infrastruktuuri arendamine, siseriiklike messide toetus) ei ole üldse kavas rahastada.
Osa programmide eelarveline finantseerimine (nt turismi tootearenduse ja turunduse programm) on kavandatud erakordselt väikeses mahus: 2,5 mln krooni. See võimaldab küll saada täiendavalt Euroopa Regionaalarengufondilt 7,5 mln krooni, kuid summa aasta peale kokku jääb alla lubatud ühe projekti toetuse piirmäära, milleks on 15 mln krooni. Mahu vähenemine võrreldes 2004. a on 5,4 korda!
Eksporti toetav ekspordiplaani programm väheneb 35%, alustavate ettevõtjate starditoetus 15% ja nõustamistoetus 34%. Isegi valitsuse vaieldamatu poliitilise prioriteedina esitletud teadus- ja arendustegevus, siin T&A projektide toetamine ja ettevõtlusinkubatsiooni programm vähenevad vastavalt 4,2 ja 2,6 korda! Küll kasvab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja EASi vahelise halduslepinguprojekti kohaselt nende T&A meetmete rahastamine, mille seos ettevõtlusega on minimaalne või olematu ning mille finantseerimine mujal maailmas toimub reeglina teadusele spetsialiseeritud asutuste ja fondide kaudu.
Kuigi ELi struktuurifondide toetusi saab kasutada lisanduvuse põhimõttel (need ei tohi asendada senist riiklikku rahastamist), kukkus 2004. a EASi meetmete planeeritav finantseerimise maht 2002. a tasemele ja 2005. a väheneb veelgi. Seega läheb EASi jaotatav raha järjest ?kallimaks?. Kui Eesti ei suuda ajutiselt tagada vajalikku riiklikku ELi toetuste kaasfinantseerimist eelarvetuludest, tuleks leida lahendus vajalike vahendite laenamiseks ja vaadelda neid investeeringuna, kus iga kulutatud kroon toob 3 krooni. Eestil ei ole piiramatult aega kindlustamaks oma konkurentsipositsioone Euroopas.
Lisaks paljude ettevõtjate luhtunud ootustele põhjustab säärane areng suuri raskusi ka EASile kui programmide rakendusasutusele: kulutatud on palju maksumaksja raha, et koolitada spetsialiste sulguvate või hääbuvate programmide jaoks.
EVEA näeb ohtu, et Eesti ei suuda maksimaalselt realiseerida oma võimalusi ELi struktuurifondide majandusse kaasamiseks riiklikus arengukavas 2004?2006 sätestatud mahus.
EVEA kutsub Riigikogu liikmeid üles mitte heaks kiitma riigieelarvet enne selliste täienduste tegemist, mis võimaldaksid kasutada ELi struktuurifonde ettevõtluse ja konkurentsivõime meetmete jaoks kasvavas mahus.
Autor: Jüri Järviste
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele