• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Oma e-äri loomine pole kallis

    Internetikaupluste avamine on ka Eestis hoogustunud, eriti tehnoloogiavaldkonnas. Odavad asutamis- ning ülalpidamiskulud mõjuvad ahvatlevalt. Samas on e-poel ja e-poel vahe. Mõne ettevõtte jaoks on e-poe pidamine tema ainutegevus ning seepärast ülioluline, teise jaoks on internetis asuv kauplus pigem visiitkaart ning lisaväärtus, moodustades reaalsest käibest tühise osa. Mõlemal juhul tuleb aga öelda, et e-pood on firmale oluline.
    Kui ettevõte tegeleb pelgalt e-kaubandusega, siis n-ö poe püstipanek pole sugugi kallis. Tänavu juuni lõpus avatud online-poe Primeframe tegevjuht Veljo Vaher hindab e-äri käivituskuludeks 10 000 kuni 15 000 krooni. Kulusid aitab kärpida see, kui programmeerida ning teha kujundus ise. Alati pole see muidugi mõeldav ning siis tuleb kasutada teiste firmade teeneid ja osta sisse e-kaubanduseks vajalik tarkvara. Tõsi, IT-kogemustega inimesed leiavad ka vabavarana levitatavaid e-kaubanduse pakette, kuid nende installeerimine nõuab eelteadmisi. Eestis on hästi väljaarenenud internetipangandus ning vajalike pangalinkide tööle rakendamine pole probleem ega ka oluline kulu.
    Eesti suurim raamatumüügi ettevõte Apollo Raamatud AS haldab samuti online-kauplust. Firma tegevusalasse kuulub veel kolme n-ö pärispoe haldamine Tallinnas, Tartus ja Pärnus, samuti ka otsemüügiosakond ja hulgimüügiüksus. Ettevõtte tegevjuhi Arvo Pihli sõnul moodustab e-poe käive firma kogukäibest väikese osa ega ületa viit protsenti. Apollo aastakäive on 70 mln kr ringis, nii et viis protsenti sellest tähendab paari miljonit krooni.
    Samas ei näe Pihl e-poe suhteliselt väikeses läbimüügis probleemi. "Üks on reaalne müük, teine on lisaväärtus," tõstab ta esile e-poe toetava funktsiooni. Samas rõhutab Pihl, et e-pood on kasulik ka näiteks kirjastustele. Paljud inimesed kasutavad Apollo internetipoodi infoallikana, otsides raamatuid, reaalne ost sooritatakse päris raamatupoes, mis ei pruugi olla Apollo keti oma. Kuigi Apollol pole läbi interneti müük niivõrd olulisel kohal kui Primeframe'i puhul, oli nende e-poe loomiks tehtud investeering suurem, ulatades Pihli sõnul paarisaja tuhande kroonini.
    Pihli kinnitusel on Apollo e-poe administreerimine tehtud automaatseks ning seega on ülalpidamiskulud väikesed. Poe administreerimisega tegeleb üks inimene, kellel on lisaks ka muid tööülesandeid. E-poe käigushoidmisega on Apollos seotud kaks ja pool töökohta. Kõik kaubad, mis ettevõttesse tulevad, sisestatakse andmebaasi ühel korral ning seepärast pole vaja eraldi tegeleda e-poe toodete ülespanekuga - süsteem töötab automaatselt.
    Pihli sõnul klientide ostueelistustel päris poes ja e-poes suurt vahet pole. Tema ütlusel ostetakse interneti kaudu pigem kallimat kaupa, näiteks sõnastikke ja teatmeteoseid, vähem tellitakse lasteraamatuid või muid, tükihinna poolest odavamaid raamatuid.
    Primeframe'i juht Veljo Vaher nimetab oma firma peamise kaubaartiklina Ordi lauaarvuteid, kuid ettevõte soovib edaspidi keskenduda enam sülearvutite müügile. Kui klient tahab saada sellist kaupa, mida kodulehel pole, võib ta seda tellida, kinnitab Vaher. Primeframe teeb koostööd suurte IT-kaupade hulgimüüjate TD Balticu ja GNTga, kes tagavad vajaliku kauba. Kogu kaubanimekirja ei jõua lihtsalt internetti välja panna, lisab Vaher.
    E-poes on olulisel kohal võimalikult madalad ülalpidamiskulud. Vaher nimetab Primeframe'i peamiste väljaminekutena kontori, side ja transpordiga seotud kulutusi. Suureks kuluartikliks hindab Vaher ka reklaamikulutusi. Primeframe on reklaamkanalitena kasutanud näiteks erinevaid interneti hinnavõrdluse teenuseid nagu Hinnaweb, Hinnanet ning Hinnavaatlus. Samas lisab ta, et e-äril on tuntust saavutada raske. Online-poode tekib kogu aeg juurde, kuna neid on kerge üleval pidada, märgib ta.
    Apollo Raamatud oma e-poe eraldi reklaamimisega eriti ei tegele. Samas, kõik Apollo reklaammaterjalid sisaldavad alati ka viidet online-poele, peale selle kasutatakse internetis ka bännerreklaame, kuid seda väikeses mahus. Küll tõstab Pihl esile koostööd Delfiga, kus e-poodide raamatukaupluse osas tehakse koostööd - Delfi ostukeskkonnas liikudes ning raamatuid otsides jõuab klient Apollo lehele, kuigi lehekülje ülaosas on Delfi päis.
    Tulevikust rääkides on nii Vaher kui ka Pihl napisõnalised. Vaheri sõnul soovib Primeframe keskenduda enam äriklientidele. Apollo aga avas hiljuti ingliskeelse keskkonna. Sellele vaatamata läheb enamik tellimustest Eestis asuvatele adressaatidele, välismaale saadetakse vähem kui 10% kogutellimustest. Arvo Pihl mainib, et plaane e-poe arendamiseks on, kuid praegu midagi konkreetset öelda on veel vara.
    Üks põnevamaid ning unikaalsemaid Eesti e-kaupluste projekte on reklaamiagentuuri Tank kaubamärgi Tank Equipment tutvustamine. Aadressil www.tank-equipment.com asuv e-pood müüb esmapilgul segadust tekitavat kaupa - virtuaalsed aktsiad, mis kunagi raha sisse ei too, jõuluvastased tabletid, enesetapupillid ning muud huvitavat. Tanki esindaja Joel Volkovi sõnul on tegemist eelkõige naljaga. Samas on see nali toonud firmale tellimusi Jaapanist Brasiiliani. Kodulehel kiidavad Tanki kaupu Bill Clinton, Albert Einstein, Che Guevara, Harry Potter jt kuulsused.
    Volkovi kinnitusel soovis reklaamiagentuur Tank luua eksperimendi korras minimaalsete vahenditega brändi, mis sisuliselt ei müü mitte midagi. Kõik sai tegelikult alguse firmakinkidest. Ning kui reklaamiagentuur hakkab tegema firmakinke, siis midagi tavalist sealt tulla ei saagi.
    Kuigi huvi Tanki poolnaljakate kaupade vastu on globaalne, saavad reaalselt kaupa tellida ikkagi sõbrad, kuna krediitkaardiga tellimuste eest maksmise süsteemi ei õnnestunud luua. Volkovi sõnul ei tasu krediitkaardisüsteemi ostmine välismaalt odavate kaupade puhul end ära, Eesti pangad aga ei näe teenusel piisavalt vajadust ning kardavad turvariske. Volkovi kinnitusel ei mõtle keegi sellele, et kaupu müüakse ka näiteks USAsse, kus internetikaubandus moodustab juba pea kolmandiku kõikidest ostudest. "Krediitkaardiga maksmise võimalus annaks väikeettevõtjatele oluliselt vabamad käed rahvusvahelist äri teha," sõnab ta.
    Sõnum kaks aastat tagasi loodud Tank Equipmenti kohta levib peamiselt inimeselt inimesele otse, samuti on firmal olemas toodete fännidest koosnev e-kirja list, mille liikmeid teavitatakse uutest kaupadest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.