• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Huvi kvaliteetsete tööstushoonete vastu muudab nende arendamise kasumlikuks

    Kasvavate riskide tõttu elamispindade arendusturul on Uus Maa analüütiku Ain Kivisaare sõnul pööranud mitmed kinnisvaraettevõtjad oma pilgu tööstuskinnisvarasektori suunas, kus kiire kasvuperiood seisab alles ees. ?Kuigi tööstuskinnisvara arendamine pole tulususelt võrreldav elamuehitusega, tasakaalustab seda suhteliselt madal riskitase,? arvab Kivisaar.
    Kuna tööstuskinnisvara arendamine nõuab enam metalli kui elamispindade ehitus, siis muudab aasta alguses toimunud terase hüppeline kallinemine tööstuspindade arendamise kallimaks.
    BRC Kinnisvara juhataja Eero Olanderi sõnul ei tohiks tööstuskinnisvara hinna tõus siiski nõudlust kuigivõrd mõjutada. ?Isegi kui alguses nõudlus kahaneb, taastub see alternatiivide puudumise tõttu peagi,? sõnab ta. Tema arvates pole terase hinna tõus tööstuskinnisvara kallinemises määrava tähtsusega. ?Terase hind on tõusnud kuni 60%, kuid ehituskuludes ei ole terase maksumus määrav. Hinnanguliselt võib tööstusehituse maksumus tõusta kuni 20%, kuid konkreetseid numbreid on veel vara välja öelda,? räägib Olander.
    Olanderi sõnutsi on viimastel aastatel maa hind kiiresti tõusnud, kuid see ei ole siiski nõudlust kahandanud. ?Lao- ja tootmispindu arendatakse täna peaasjalikult enda tarbeks, müügiks või rajatakse neid sihttellimusel, kasutades tagasirentimisskeemi. Vabale renditurule tuleb uusi tootmispindu vähe,? lausub ta ning lisab, et samas kasvavad pidevalt klientide nõudmised pindade kvaliteedile, mistõttu ei ole vanade tootmispindade renoveerimine sageli otstarbekas.
    Hansapanga kinnisvara finantseerimise osakonna juhataja Gren Noormetsa sõnul finantseerib Hansapank tootmis- ja laopindade arendust. ?Meie hinnangul ei ole see kinnisvara alamsektor elamispindade omast riskivabam, kuna näiteks projekti kestvus on tootmispindade puhul oluliselt pikem ja vara likviidsus madalam,? räägib ta. Noormetsa hinnangul on neid riske siiski võimalik erinevate meetoditega vähendada.
    Pindi Kinnisvara turundusjuhi Ulvi Vikati arvates on tööstuskinnisvara nõudlus pigem stabiilne. ?Samas on tugevaid tööstuskinnisvara arendajaid, kes oleks valmis selliseid objekte kohe pakkuma, kui nõudlus suureneks,? arvab ta.
    Eelistatumad piirkonnad on Vikati arvates tööstuspargid: ?Tänasel päeval on nende tarvis välja valitud asukohad logistiliselt väga sobivas piirkonnas, on olemas piisav tööjõumass ja lisaks tekib sellisest kooslusest sünergia,? märgib Vikat. Näiteks toob ta Tänassilma tööstuspargi, mis haarab nii klientuuri kui ka tööjõudu Tallinnas ja selle satelliitlinnadest, ning Türi tehnoküla. ?Tallinna läheduses on potentsiaalne piirkond veel Vana-Narva maantee, mille naabruses asuvad nii Lasnamäe, niinimetatud eeslinnad kui ka sadam,? räägib ta.
    Vikati sõnul piirdub tööstuslik arendustegevus hetkel enamasti detailplaneeringu koostamise ja kommunikatsioonide rajamisega.
    Uus Maa analüütiku Ain Kivisaare sõnul pole meie lao- ja tootmispinnad Euroopa hinnatasemega võrreldes sugugi odavad. ?Enamikus Euroopa pealinnades on võimalik laopinda rentida hinnaga ca 5?6 eurot ruutmeeter, mis on samas suurusjärgus Tallinna hindadega,? räägib Kivisaar.
    Tema hinnangul puudub rendihindadel seega suur tõusupotentsiaal. Samas usub Kivisaar, et nõudmine rendipindade järele aja jooksul kasvab. ?Ette on näha nõudluse märkimisväärset kasvu, mis peaks avalduma tänapäevaste lao- ja tootmispindade rajamise mahus,? märgib ta. Kivisaare hinnangul on uute tööstuspindade rajamine kasulik, sest kliente peaks jätkuma. ?Uute logistikakeskuste rajamine on igati perspektiivne ettevõtmine ning nõudluse vähesust pole lähimate aastate jooksul põhjust karta,? räägib Kivisaar.
    BRC Kinnisvara juhataja Eero Olanderi hinnangul kõiguvad tööstushoonete ehitushinnad palju, mistõttu teevad mitmed seni varjus olnud ehitusfirmad klientidele soodsaid pakkumisi. ?Eeldame, et stabiilne kõrgem hinnatase kujuneb välja järgmise aasta kevadeks,? prognoosib ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Toiduliidu juht: ma ei saa aru, kas meil on sügisel gaasi või ei ole
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Starbucks väljub viimaks Vene turult
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.