• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Huvi kvaliteetsete tööstushoonete vastu muudab nende arendamise kasumlikuks

    Kasvavate riskide tõttu elamispindade arendusturul on Uus Maa analüütiku Ain Kivisaare sõnul pööranud mitmed kinnisvaraettevõtjad oma pilgu tööstuskinnisvarasektori suunas, kus kiire kasvuperiood seisab alles ees. ?Kuigi tööstuskinnisvara arendamine pole tulususelt võrreldav elamuehitusega, tasakaalustab seda suhteliselt madal riskitase,? arvab Kivisaar.
    Kuna tööstuskinnisvara arendamine nõuab enam metalli kui elamispindade ehitus, siis muudab aasta alguses toimunud terase hüppeline kallinemine tööstuspindade arendamise kallimaks.
    BRC Kinnisvara juhataja Eero Olanderi sõnul ei tohiks tööstuskinnisvara hinna tõus siiski nõudlust kuigivõrd mõjutada. ?Isegi kui alguses nõudlus kahaneb, taastub see alternatiivide puudumise tõttu peagi,? sõnab ta. Tema arvates pole terase hinna tõus tööstuskinnisvara kallinemises määrava tähtsusega. ?Terase hind on tõusnud kuni 60%, kuid ehituskuludes ei ole terase maksumus määrav. Hinnanguliselt võib tööstusehituse maksumus tõusta kuni 20%, kuid konkreetseid numbreid on veel vara välja öelda,? räägib Olander.
    Olanderi sõnutsi on viimastel aastatel maa hind kiiresti tõusnud, kuid see ei ole siiski nõudlust kahandanud. ?Lao- ja tootmispindu arendatakse täna peaasjalikult enda tarbeks, müügiks või rajatakse neid sihttellimusel, kasutades tagasirentimisskeemi. Vabale renditurule tuleb uusi tootmispindu vähe,? lausub ta ning lisab, et samas kasvavad pidevalt klientide nõudmised pindade kvaliteedile, mistõttu ei ole vanade tootmispindade renoveerimine sageli otstarbekas.
    Hansapanga kinnisvara finantseerimise osakonna juhataja Gren Noormetsa sõnul finantseerib Hansapank tootmis- ja laopindade arendust. ?Meie hinnangul ei ole see kinnisvara alamsektor elamispindade omast riskivabam, kuna näiteks projekti kestvus on tootmispindade puhul oluliselt pikem ja vara likviidsus madalam,? räägib ta. Noormetsa hinnangul on neid riske siiski võimalik erinevate meetoditega vähendada.
    Pindi Kinnisvara turundusjuhi Ulvi Vikati arvates on tööstuskinnisvara nõudlus pigem stabiilne. ?Samas on tugevaid tööstuskinnisvara arendajaid, kes oleks valmis selliseid objekte kohe pakkuma, kui nõudlus suureneks,? arvab ta.
    Eelistatumad piirkonnad on Vikati arvates tööstuspargid: ?Tänasel päeval on nende tarvis välja valitud asukohad logistiliselt väga sobivas piirkonnas, on olemas piisav tööjõumass ja lisaks tekib sellisest kooslusest sünergia,? märgib Vikat. Näiteks toob ta Tänassilma tööstuspargi, mis haarab nii klientuuri kui ka tööjõudu Tallinnas ja selle satelliitlinnadest, ning Türi tehnoküla. ?Tallinna läheduses on potentsiaalne piirkond veel Vana-Narva maantee, mille naabruses asuvad nii Lasnamäe, niinimetatud eeslinnad kui ka sadam,? räägib ta.
    Vikati sõnul piirdub tööstuslik arendustegevus hetkel enamasti detailplaneeringu koostamise ja kommunikatsioonide rajamisega.
    Uus Maa analüütiku Ain Kivisaare sõnul pole meie lao- ja tootmispinnad Euroopa hinnatasemega võrreldes sugugi odavad. ?Enamikus Euroopa pealinnades on võimalik laopinda rentida hinnaga ca 5?6 eurot ruutmeeter, mis on samas suurusjärgus Tallinna hindadega,? räägib Kivisaar.
    Tema hinnangul puudub rendihindadel seega suur tõusupotentsiaal. Samas usub Kivisaar, et nõudmine rendipindade järele aja jooksul kasvab. ?Ette on näha nõudluse märkimisväärset kasvu, mis peaks avalduma tänapäevaste lao- ja tootmispindade rajamise mahus,? märgib ta. Kivisaare hinnangul on uute tööstuspindade rajamine kasulik, sest kliente peaks jätkuma. ?Uute logistikakeskuste rajamine on igati perspektiivne ettevõtmine ning nõudluse vähesust pole lähimate aastate jooksul põhjust karta,? räägib Kivisaar.
    BRC Kinnisvara juhataja Eero Olanderi hinnangul kõiguvad tööstushoonete ehitushinnad palju, mistõttu teevad mitmed seni varjus olnud ehitusfirmad klientidele soodsaid pakkumisi. ?Eeldame, et stabiilne kõrgem hinnatase kujuneb välja järgmise aasta kevadeks,? prognoosib ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Aab soovitab tulevast tuulikute talumistasu laiendada ka olemasolevatele parkidele
Tulevikus hakkavad tuuleparkide arendajad maksma kohalikele omavalitsusele seaduses kindlaks määratud talumistalu, et vastuseisu nende arendamisele vähendada, rahandusministeeriumi ja riigihaldusminister Jaak Aabi hinnangul on tasustamise baas praeguses kavas liiga väike ning ka tasu ennast tuleks aja jooksul suurendada.
Tulevikus hakkavad tuuleparkide arendajad maksma kohalikele omavalitsusele seaduses kindlaks määratud talumistalu, et vastuseisu nende arendamisele vähendada, rahandusministeeriumi ja riigihaldusminister Jaak Aabi hinnangul on tasustamise baas praeguses kavas liiga väike ning ka tasu ennast tuleks aja jooksul suurendada.