PM: Veskimägi kavandab raudteel erikontrolli

Rahandusminister Taavi Veskimägi võib alustada ASis Eesti Raudtee erikontrolli esitatud investeerimiskohustuse andmete usaldusväärsuse kohta.

Vastavalt 2001. aastal sõlmitud erastamislepingule kohustus Eesti Raudtee 66protsendilise osaluse erastanud Baltic Rail Services OÜ (BRS) investeerima 2005. aasta lõpuks ettevõttesse 2,566 miljardit krooni, kirjutab Postimees.

BRS suunas suure osa rahast Ameerika päritolu pruugitud vedurite ostmiseks ja remondiks ning jättis infrastruktuuri korrastamise tagaplaanile.

Riik soovis erastamislepingut sõlmides, et uus omanik tänapäevastaks eelkõige raudteid.

«Asjad raudteel pole korras,» hindas raudteeinspektsiooni juht Jüri-Karl Seim. «Probleeme on raudtee ülesõidukohtadega; liiprite ja rööbaste halvast seisukorrast on tingitud mitmetes kohtades kiirusepiirangud, mistõttu hilinevad ka reisijateveod, ehk investeeringuid pole tehtud piisavalt.»

Tänavu septembri lõpuks oli Eesti Raudtee investeerinud kokku kaks miljardit krooni, millest kolmandik ehk 731 miljonit krooni raudteede infrastruktuuri.

«Suuremaid investeeringuid on takistanud tegemast erastamislepingu sõlmimise edasilükkumine ja Narva kaubajaama laienduse ehitusloa venimine,» kommenteeris Eesti Raudtee avalike suhete juht Priit Koff. «Peale selle tähendavad suurinvesteeringud raudteeliikluse täielikku seiskumist, millest oleme püüdnud hoiduda.»

Ekspertide hinnangul märgib Eesti Raudtee investeeringuteks ka palju tavapäraseid hooldustöid ja igapäevaseid kulutusi. Eksperdid märgivad, et puudub sõltumatu hinnang, kas Eesti Raudtee esitatud investeeringute suurus on turuhindadega kooskõlas.