Magistrikraadi eest makstakse 10 ja doktorikraadi eest 20 protsenti kõrgemat ametipalka, selgitas riigikantselei avaliku teenistuse ja personaliosakonna nõunik Jane Järvalt.

Kevadel valitsuse poolt heaks kiidetud avaliku teenistuse arendamise kontseptsiooni ning avaliku teenistuse seadusesse kavandatavate muudatuste kohaselt kaotatakse aga see paragrahv ning siis jääb nii rahalise kui ka mitterahalise motivatsioonisüsteemi väljatöötamine iga konkreetse asutuse hooleks, sealhulgas see, kuidas leida ja hoida magistri- ja doktorikraadiga ametnikke, selgitas Järvalt.

Praegu ei arvestata kõrgema palga maksmisel seda, mis erialal on kraad saadud ning kas sel on tehtava tööga mingi seos, samas kui paljudel riigisektori ametikohtadel on ametisse saamise eelduseks magistrikraadi omamine.

Erasektoris on erinevaid tegevusvaldkondi, millest lähtuvalt sõltub kraadi vajalikkus töötaja tööülesannetest. Suurt oskusteavet nõudvatel ametikohtadel on see oluline, lihtsamatel töödel kindlasti mitte.

Rakvere Lihakombinaadi personalijuht ja Eesti Personalitöö Arendamise Ühingu PARE liige Riina Rohelaan leiab, et sageli motiveerivad töötajad kraadi omandamisega ise ennast, teades, et sellega suureneb võimalus tulevikus karjääriredelil tõusta või leida parem töökoht mõnes teises ettevõttes.

Tihti on kraadiga inimeste probleemiks see, et kõrge kraad annab küll lisateadmisi, kuid praktilisi oskusi mitte. Seetõttu võib juhtuda, et kraadiomanikku ja kõrghariduseta töötajat koheldakse sarnaselt. ?Äritegevuses on vaja eeskätt praktilisi oskusi, asjade teostamist kõige paremal ja lisaväärtust tekitaval viisil,? märkis Rohelaan.

Ettevõtted motiveerivad töötajaid kraadi omandamisel õppemaksu tasumisega või õppepuhkuse andmisega. Seda rakendatakse otseses seoses äritegevusega, seega ei ole kraadi saamise toetamine eesmärk omaette, vaid loodetakse, et sellest tuleb tervele ettevõttele tulu, rääkis Rohelaan.

CV-Online?i Baltimaade turundusjuht Tiina Saar ütleb, et erasektoris nõutakse bakalaureusest kõrgemat kraadi pigem erandjuhtudel. Ka ei kaasne sellega riigisektorile omast palgalisa.

Klassikaline on see, et töökuulutuses on kõrghariduse nõue. See tähendab enamasti seda, et tööandja ootab kas akadeemilist või rakenduslikku kõrgharidust. Tihti, kui pole tegemist spetsiifilise valdkonnaga, polegi vahet, mis valdkonnas on kõrgharidus omandatud.

Saare sõnul ei oska tööandjad kõrghariduse nõuet põhjendada. Pigem eeldatakse ikkagi kogemust ja valmisolekut tööd professionaalselt ja pühendunult teha, räägib Saar. CV-Online?il on olnud vaid üks välisklient, keda huvitas magistrikraadiga töötaja, kuid tema loobus siin oma esinduse avamisest.

Saare sõnutsi on kõrgharidus tööandjate meelest kui teatav garantii, et töötajal on süsteemne mõtlemisoskus, arenenum kriitikameel, avaramad baasteadmised, parem teadlikkus ärist ja äriprotsessidest. Peale selle näitab kõrghariduse omandamine suuremat sihikindlust, enesejuhtimist, pingetaluvust, eesmärgipärast tegutsemist. Diplomi olemasolu tekitab sarnase assotsiatsiooni nagu inimese puhul, kellel on auto ja ta istub roolis ? küllap oskab ka juhtida. Kui on diplom, siis järeldatakse, et esinevad ka eelpool nimetatud oskused, selgitas Saar.