?Suurematel platsidel müügis olevad autod on küll tavaliselt üle kontrollitud, aga kõige targem oleks ikkagi enne ostu sooritamist lähedalasuvast töökojast läbi käia. Kui müüja sellega nõus ei ole, ongi teil esimene ohumärk käes,? räägib omanimelist autoremonditöökoda omav Einar Vanari.

Vanari sõnul ei ole harvad juhud, kui värskelt ostetud auto ei läbi isegi ülevaatust, sest pidurid ei vasta nõuetele. ?30% on lubatud rataste pidurdusjõu erinevus, 31% juba ülevaatuselt läbi ei lähe ja seda vahet inimene ise ei tunne,? räägib Vanari.

Alustada tuleks mootori käivitamisest. Mootor ei tohi väriseda ehk piltlikult öeldes, kui panna selle peale täis veeklaas, ei tohi sealt tilkagi maha loksuda. Tark oleks vaadata ka auto üldist välimust ? uste, tulede ning kere vahed peavad olema ühtlased, see näitab avariilise auto taastamise taset. Kui rehvid on ebaühtlaselt kulunud, on see tavaliselt märk sellest, et veermiku detailid on saanud mehaanilisi vigastusi. Halvemal juhul on aga auto kere läbi teinud avarii ning selle vea parandamine võib maksma minna sõltuvast autost juba kuni 30 000 krooni. Ohu märgiks on ka värskelt värvitud detailid, mis võivad ilusa pealispinna all peita roostet.

Proovisõitu on soovitatav teha konarlikul teel ja samal ajal kuulata auto alt kostvaid hääli. Erinevad kolksatused on märk kulunud sillaosadest. Sõites ei tohi auto tõmmelda, see näitab mootori halba seisukorda.

Kui autol puudub teenindusraamat ning spidomeeter näitab läbisõitu 200 000 km ümber, võib arvestada, et tegelikult on masin sõitnud ligi kaks korda rohkem. Suurt läbisõitu peegeldavad ka siledaks kulunud rool, roolisambal asuvad hoovastikud või pedaalid, samuti käigukangi ümbrus, uste käepidemed jne. Lühidalt kõik see, millega juht pidevalt kokku puutub.

Vanari ise ostaks pigem odavama remonti vajava auto ja teeks ta korda, kui omandaks kõrgema hinnaga üles vuntsitud masina, mille peale hiljem veel rohkem raha kulub.

Ka Marko Eberlein Carmani autokeskusest soovitab kõigepealt enne ostu teenindusest läbi käia või siis vähemalt mõni tehnilise taibuga tuttav kaasa võtta. Kui see pole võimalik, tuleks tähelepanu pöörata erinevatele detailidele, näiteks summutist tulev suits peab olema enam-vähem värvusetu. Proovisõidu ajal tuleks kindlasti viienda käiguni välja kiirendada, et näha, kas kast ikka töötab. Ka automaatkäigukast tuleb enne ostu järele proovida. Kapoti alla piiludes võiks vaadata kollektorit katvat pleki, mis suure läbisõidu korral näeb vana välja. Kuigi spidomeetri kerimine on tavaline, on mõnel margil, näiteks BMW, õige läbisõit mälus. Ka tagaklaasi ja auto soojendust, tulede ning kesklukustuse töötamist tuleks kontrollida.

Raplas asuva autoremonditöökoja Rehoren omaniku Valdur Ilvese sõnul ei ole kasutatud auto ostmiseks kuldreegleid ning alati tuleks arvestada, et teatud summa kulub masina vigade kõrvaldamiseks.