Eksponendina umbes 40 ehitusmessil Soomes, Lätis, Leedus ja Eestis osalenud Columbia-Kivi müügijuhi Vallo Puusepa sõnul saab eri ehitusnäitusi võrreldes kindlasti parima hinde Tallinnas korraldatud ehitusmess. ?Tallinna ehitusmess kestab piisavalt pikalt ja samas ka mõistlikult lühidalt,? ütles Puusepp.

Eestis on messid ka ajaliselt hästi planeeritud. Näiteks on ehitusmess kevadel Tallinnas ja sügisel Tartus. Lätis ja Leedus on aga mõlemas kaks näitust kevadel ja kaks sügisel.

Kuigi üheaegsed messid tekitavad palju küsimusi nii eksponentide kui ka külastajate hulgas, ei taha kumbki korraldaja oma messi aega muuta.

Eesti messid on Puusepa sõnul ka kompaktsemad, tootegrupid paigutatakse samadesse hallidesse, mis teeb asjast huvitatule jälgimise lihtsamaks.

Hinnad on kolmes riigis küllaltki sarnased, vahe tuleneb erinevast transpordi ja hotelli hinnast. ?Ruutmeetri hind on siiski teisejärguline, tähtsam on ekspositsiooni asukoht ? kelle kõrval oled (kui palju naaber võib sind varju jätta), kus hallis on sinu pind (mõnda halli rahvas ei jõuagi) jne,? loetles Puusepp.

Kolm aastat Riia ehitusmessil osalenud Silikaat ASi müügijuhi Raivo Linaski sõnul oli nende esimene kogemus Läti messil täielik läbikukkumine, sest boksis puudus läti keelt kõnelev inimene.

Järgnevatel aastatel on Silikaat kasutanud Rautakesko kohalikke müügimehi, kellele on tehtud kiire koolitus.

Läti messid on võrreldes Tallinna messidega kordades suuremad ja külastajaid rohkem. Samas on messikulud Lätis palju suuremad. Osalemist ei tee kalliks mitte ainult transport, hotell, päevarahad, vaid ka boksi ruutmeeter on kallim, ütles Linask, lisades, et hinda kergitab messi kestvus. Näiteks Riias kestavad messid pikemalt, 5?6 päeva. Silikaadi messieelarve on olnud ca 60 000 krooni.

?Korralduse poolelt võiks nuriseda vaid selle üle, et kahenädalase vahega korraldatakse kaks samateemalist messi,? lisas Linask.

Kolm aastat järjest Riia ehitusmessil osalenud Aeroci müügidirektori Margus Tindi sõnul Tallinna ja Riia messid osalejate poolest ei erine. Kõik, kes on väljas Tallinnas, on ka Riias. Tavatarbijal pole aga Läti messile vaja selle mõttega sõita, et äkki leiab Riiast midagi sellist, mida Eestist ei saa. Valik on mõlemal pool sama.

Tartu Kõrgema Kunstikooli lektor Toomas-Vahur Lihtmaa leiab, et messikeskuste suureks miinuseks korraliku ingliskeelse veebilehe puudumine.

Riia Kipsala ehitusmessil osalenud ehitusmaterjalide tootja Esco tegevjuhi Peep Siimoni sõnul on Riia mess küll suurem, kuid Tallinna oma on ilusam. Kuna Kipsalas on ruutmeetri hind kõrgem ja ettevõtted umbes samal järjel kui Eestis, piirab kõrgem hind kindlasti ekspositsioonipinna kasutamist. Seega ongi firmade väljapanekud messil Eesti Ehitab paremad.

ASi Eesti Näitused arengudirektori Siimu Loogma sõnul on Baltimaade messe võrrelda väga keeruline. ?Riikide suurus, taustsüsteemid, korraldamise mehhanism, tavad, statistika, hinnakujundus, traditsioonid jms erinevad oluliselt. Lätis on pea iga messi ees eesliide Baltic, mis ei tähenda aga seda, et kõik nende messid tervet Baltikumi hõlmaksid.?

Aastail 2002?2004 Eesti Näituste messikeskuses nii Eesti Näituste ASi kui ka teiste messikorraldajate poolt korraldatud messide arv on aastate lõikes olnud enam-vähem sama ? 20, 15 ja 17.

Autor: Tiina Kass