Riik ei tohiks reklaami sisu reguleerida rangemalt, kui seda tehakse Eestit ümbritsevates riikides, leiavad selle ala spetsialistid ning mitmed poliitikud.
Eesti Reklaamiagentuuride Liidu (ERAL) presidendi Rein Iida sõnul ei ole nii karme eeskirju, kui praegu sotsiaalministeerium välja pakub, kasutusel lõviosas riikidest, kirjutab Postimees.
«Ministeerium teeb ettepanekuid, millest on selgelt näha, et neid tegevad inimesed ei orienteeru selles valdkonnas üldse,» lausus ta.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansipi sõnul ei ole mõtet hakata massiliselt keelama mingite tegevusalade või toodete reklaamimist või siis nende sisu osas eeskirju kehtestama, sest see ei viiks kuhugi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
«Kõigepealt võiks ju keelata alkoholireklaami, siis aga poliit- ja tubakareklaami ning teistegi jookide reklaami, aga kas sellel on mõtet,» rääkis Ansip. «Meie ministeeriumi seisukohalt ei tohiks seni erinevate seadustega kehtivaid tingimusi karmistama hakata, vaid uus reklaamiseadus peaks kõik selle ühte õigusakti kokku koguma.»
Rein Iida hinnangul peaks ministeerium endale aga selgeks tegema, mida täpselt keelatakse, ning siis selle vastu võitlema. «Ei ole mõtet suhtuda asja nii, et kui me tahame ühe lambi välja lülitada, siis võtame elektri ära kogu korterist,» rääkis ta. «Kui tahetakse keelustada lõbuliinide reklaame, siis tuleb seda ka teha, aga mitte otsida erootilist alatooni ?ampoonireklaamist ning seda eetrist maha võtta.»
Reklaamide eetilise poole kontrollimise võiks seetõttu Iida hinnangul jätta loodava reklaamifirmade eneseregulatsiooniorgani hooleks, kes oleks tulevikus vaheinstantsiks reklaamitootjate ning erinevate ametkondade vahel.