• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Traadita võrkudesse tuleb WiMax

    Probleemid tekivad aga seal, kus võrke on üles pandud palju, näiteks Tallinna kesklinnas ja sadama piirkonnas.
    802.11b/g võimaldab kasutada 11 kanalit, nendest mittekattuvaid on kolm. Tugijaama üles sättides tuleks leida kanal, mida keegi veel ei kasuta. Paljud võrkude ülespanijad ei ole süüvinud asja sisusse (seda eriti kodudes). Kanalite kasutamist ei kontrolli keegi. Samas on võrkude ülespanekul oluline vastutus ja viisakus ? teiste poolt juba kasutatavale sagedusele ei ole ilus oma seadet häälestada. Probleemi tekitavad need, kes ostavad seadme ja selle ilma igasuguse häälestamiseta üles panevad.
    Ruumi juurde tekitamiseks on mõistlik paralleelselt kasutusele võtta standard IEEE 802.11a (kandevsagedus 5 GHz ja kiirus 54 Mbps). Vastavad a/b/g tugijaamad on juba ammu saadaval. Oluline on meeles pidada, et kasutusraadius ilma täiendavate antennideta on raadiolainete leviku iseärasustest tingituna poole väiksem ? ligikaudu 150 meetrit.
    Palju on hakatud kasutama ka wireless-linke. Seda eriti kohtades, kus puudub infrastruktuur, näiteks Tallinna ?valgalad?, linnalähedased elamurajoonid. Ka siin on standard 802.11a suureks abiks.
    Lähitulevik toob meile aga ?tõhusama? standardi IEEE 802.16 (kandevsagedus 3,5 GHz ja kiirus 75 Mbps).
    WiMaxi nime kandev tehnoloogia loob võimalused, kus lairibaühendust on lisaantennideta võimalik kasutada pikematel distantsidel, samuti on läbilaskevõime suurem. WiMaxi standardi arendajad lubavad seadmetevaheliseks maksimaalseks kauguseks 30 kilomeetrit.
    WiMaxi puhul on võimalik ära kasutada juba olemasolevat infrastruktuuri ? mobiilimaste. Kuuldavasti sertifitseeritakse WiMax 2007. aastal, seadmed tulevad tootjailt välja aga märksa varem. Asja taga on Intel, kes kannab hoolt arendamise eest. Kohtvõrkudesse jääb aga 802.11 a/b/g kindlasti veel kauaks püsima.
    Tulevik toob olulisi muudatusi ka telefoni põhimõtetesse. Seni oleme kasutanud NMT- ja GSM-standardeid, juba täna on Eestis olemas aga WiFi-võrgus toimiv VoIP-telefon (voice over internet protocol).
    Osa tooteid on juba ka Eestis ostetavad, näiteks ZyXEL Prestige 2000W. Huvitav ja mitte kaugel olev tulevikutoode on kindlasti kliendipoolne kombinatsioonlahendus, GSM-, WiFi- ja VoIP-võrku toetav mobiiltelefon, millega saab ühenduda vastavalt võrgu olemasolule.
    Hetkel on GSMi andmete läbilaskevõime väike, 9,6 kbps. Kallim, GPRS-andmeside (General Packet Radio Service) lubab kuni 67 kbps. WiMaxi tulles küünib see kiirus juba mainitud 75 Mbps-ni. Kombineeritud võrkude kasutusele tulles lähevad alla kõneminutihinnad, mis tänastele mobiilsideoperaatoritele kahtlemata tuska teeb.
    Autor: Mart Engelbrecht
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.