BIG tahab pangaks saada

?Olles vaid finantseerimisasutus, on võimalused raha kaasamiseks oluliselt kitsamad,? põhjendas sammu ASi Balti Investeeringute Grupp (BIG) juhatuse esimees Targo Raus. Tema sõnul on kasvuks vaja kaasata raha avalikkuselt ja selleks korraldatakse ka tulevikus avalikke võlakirjaemissioone. Aktsiate börsile toomist lähiajal juhi sõnul siiski ei kavandata. ?Arveldusteenuste ning teiste universaalpankadele omaste teenustega ei plaani me turule tulla, sest teenuste tase ja konkurents on piisavalt head,? kinnitas Raus.

BIGi turuosa eraisikute kiirlaenude osas Eesti turul on üle 60 protsendi. Ettevõtete osakaal BIGi klientide hulgas on väga väike, ligi 10 protsenti.

Eestis konkureeritakse liisingufirmadega, nagu ALG, Ehital ja Reval Liising. ?Pankadega me ei konkureeri,? kinnitas ta.

BIGil on kaks omanikku ? Parvel Pruunsild ja Vahur Voll. ?BIG ei maksa omanikele palju dividende, sest ettevõte on alles arengufaasis. Mingit konkreetset dividendide maksmise poliitikat meil paika pandud pole,? ütles Pruunsild.

BIGist võtavad laenu inimesed, kes ei saa laenu tavalistest pankadest, sest neil pole ette näidata ametlikku töötasu. Eesti suuremad pangad ei anna laenu pelgalt tagatise peale. ?Ühispangast laenu saamiseks peab ettevõttel olema äriplaan ja lisaks tagatis ning eraisikul sissetulek ja tagatis,? täpsustas panga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing.

BIG saab oma raha kätte tagatise müümise teel. Rausi sõnul hindavad Eesti pered täna oma laenuvõimet märksa realistlikumalt kui aastaid tagasi ning makseraskusi tekib järjest vähem. ?Viimase kahe aasta jooksul pole BIG pidanud kohtule esitama valduse vabastamise nõudega ühtegi hagiavaldust,? kinnitas Raus. Ta täpsustas, et on seadnud eesmärgiks lahendada probleemid laenuvõtjaga juba eos. ?Lahenduseks kuumaksete laenuvõtjale sobivamaks muutmisel on maksepuhkuse andmine ja laenuperioodi pikendamine,? ütles ta.

BIGi korraliku kasumi kasvu taga on Kunsingu sõnul peale majanduse kasvu ka kinnisvarahindade tõus. ?Kuni suurt katastroofi kuskilt ei paista, ei ole ette näha, et BIGil halvasti minema hakkab,? ütles Kunsing. Ta ei usu, et lähiajal intressid järsult tõuseksid ja tema suurt riski nende tegevuses ei näe. ?Kui nad saavad panganduslitsentsi, siis see kindlasti tugevdab nende positsiooni investorite silmis ning see tagab parema järelevalve ja suurema läbipaistvuse,? ütles Kunsing.

Finantsinspektsiooni juhatuse liige ja pangandusturu järelevalve eest vastutav Andres Kurgpõld ütles, et BIGi tegevusloa menetlus käib. Tema sõnul on inspektsioonil krediidiasutuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemiseks aega kolm kuud alates kõikide dokumentide esitamisest. ?Selleks, et edukalt turule siseneda ja seal hästi toimida, peab firmal olema selge tulevikunägemus, hea äriidee ja arusaam oma ni?ist,? ütles Kurgpõld. BIG kavatseb kõik tegevusloa taotlemiseks vajalikud dokumendid esitada veel sel aastal.

Eestis tegutseb praegu kuus panka ja kolm välispanga filiaali.

BIGi kaks põhiomanikku, Tartu Ülikoolis koos majandust õppinud Parvel Pruunsild ja Vahur Voll alustasid äritegevusega koos juba tudengipõlves. Nende esimene ühine firma oli AS Mull, mis tõi Venemaalt kütusekriisi ajal rongitäie masuuti.

1992. aastal lõid mehed Tartus koos pandimaja Liivimaa Lombardi, millest kasvas hiljem välja AS Balti Investeeringute Grupp ehk BIG.

BIG on Eesti turul väga hästi tegutsenud. Midagi halba ma nende kohta öelda küll ei oska. Kindlasti on ta ka Ühispangale konkurent, iga pank on meile konkurent. Konkurents on edasiviiv jõud ja kui nad väga aktiivsed on, peavad ka teised pangad pingutama ning sellest võidab klient.

BIG meile konkurent ei ole, sest sektorid on erinevad. BIG on puhtalt eraisikutele orienteerinud finantsinstitutsioon. BIGil on kontorite võrk tänaseks päris hästi välja arendatud suuremates kaubanduskeskustes. Tere tulemast neile! Meie nende pärast muretsema ei pea. Pigem konkureerib BIG pandimajade ja laenukontoritega.

See on nagu loodusseadus: mida suuremaks muutuvad suuremad pangad, seda suuremaks lähevad tühjad ni?id nende vahel.

BIGil on kindlasti oma ni?? olemas, kuigi see ei ole väga suur. Ma ei tea BIGist suur muud midagi, kui olen televaatajana vaid teleris nende reklaami näinud.

Nende pangaks saamise soovi taga on soodne majanduskeskkond. Kõik ju näevad, kuidas pangad kasvavad hetkel nagu pärmi peal, ja tahavad sellest kasvust osa saada.

BIGis 110 000 krooni eest võlakirju ostnud väikeinvestor Henn Alton kiidab soodsat protsenti, mis teeb silmad ette panga tähtajalisele hoiusele.

2002. aastal esimesed võlakirjad ostnud 73aastane Henn Alton meenutab, et tegi seda naise sõbranna soovitusel. ?Ega ma toona suurt usaldust nende vastu tundnud, sest see oli nagu salastatud asutus ja polnud eriti informatsiooni nende tegemiste kohta. Kuna sõbranna soovitas ja intress oli kõrge, koguni 10%, pankades oli kuni 5%, siis sai ostetud,? meenutab väikeinvestor Alton.

Ta pole kordagi oma otsust kahetsenud ja soovitab seda investeerimispaigana ka teistele. Samas on ta ettevaatliku inimesena teinud aastased lepingud. ?Olen neile juba kolm korda raha andnud ja siiamaani pole midagi juhtunud, ainult nende intress on läinud alla. Praegu on see 6,5%,? räägib ta lõbusalt. ?Pealegi suhtuvad nad sõbralikult oma klientidesse. See, et laiendavad filiaale, näitab, et nad hoolitsevad oma arengu eest,? lisab ta tunnustavalt.

Kuni käesoleva aastani sai Alton lihtintresse, iga kuu tegi see 500 krooni lisaraha pangakontole. Sellest aastast läks ta üle liitintressi peale, mis tähendab suuremat protsenti ja seda lepingu lõppedes. ?Aga kui leping lõpeb, teen kohe uue,? kinnitab ta.

Mis puudutab riskide maandamist, siis Alton selgitab, et on riskid maandanud sellega, et pole kõike sääste BIGi panustanud. ?Oma perega oleme jaganud riskid nii tähtajaliste hoiuste kui fondiosakute ja aktsiate vahel.?

Mullu juulis BIGist tarbijakrediidilepingu alusel aastaks 10 000 krooni laenanud tartlane Üllar sipleb tänini võlgade küüsis ja kirub saatust.

28aastane, kahe lapse isa Üllar töötab ehitusel ja meenutab, et aasta tagasi pöördus ta Balti Investeeringute Grupi poole laenu saamiseks, sest see oli ainus võimalus saada kiirelt vajaminev summa. 26% intress teda ei hirmutanud, ka ei osanud ta toona aimata, et võla tasumine võib osutuda keerukamaks, kui arvata võis. ?Olin just liisinud auto ja vaja oli kiiresti osta taksomeeter ning

-raadio. BIGist sain 24 tunniga 10 000 krooni ja kõik oli korras,? meenutab Üllar. Laenu käendajateks kutsus ta ämma ja naise õe.

Siis aga algas ebaõnnestumiste jada. Esmalt avarii, mille tulemusena auto hävis ja uut enam asemele polnud võimalik liisida, õhku jäi 50 000, mis tuli tasuda liisingufirmale ning 10 000 BIGile.

Juunis mõistis kohus viimase kasuks välja 16 000 krooni, millele lisandusid kohtukulud üle nelja tuhande krooni.

Praegu on jäänud maksta veel 10 000 krooni, mida paraku maksavad käendajateks olnud Üllari ämm ja naise õde, sest mehel endal raha polnud.

?Ega mul nendega läbisaamist pole. Nad on minu peale pahased. Aga eks ma üritan neile jõudumööda seda hüvitada,? on ta lootusrikas.

Väikese lapsega emapalgapeal olev Üllari naise õde tunnistab, et teise võla tasumine pole meeldiv. ?Olime emaga käendajaks ega osanud arvata, et nii läheb. Praegu aga on olukord hull. Mul on konto blokeeritud, kõik raha, mis üle miinimumi tuleb, võetakse ära.?

Olen BIGi võlakirjaklient ja teenin väärtpaberitelt keskmisest suuremat tulu.

Kuigi mitmed teised investorid hindavad riski väga kõrgeks ja peavad mind seetõttu rumalaks, on BIGi majandustulemused pidevalt paranenud.

Võlakirjade keskmine tootlus on 3?4 protsenti, kuid BIGi võlapaberid pakuvad 7 protsendi suurust aastatulu.

Järjest paremate majandustulemuste valguses on minu arvates tegu hea riski-tulu suhtega. Sama suure tootluse saavutamiseks tuleks omada märksa kehvemas seisus ettevõtte võlakirju.

Juhul, kui BIG soovib minna börsile, oleksin huvitatud ka aktsiate omamisest.

Firma on tugevdanud turul oma kindlat positsiooni ja tegutseb sealjuures ka väga kasumlikult. Firma puhas intressimarginaal on kordades suurem kui Eesti juhtivatel pankadel.

Aktsionäri ja võlausaldaja tulu tuleb aga vaese laenukliendi arvel.

BIGist laenu ma kindlasti võtta ei sooviks, sest nende intressimäär on väga kõrge. Klientidest aga firma siiski puudust ei tunne, sest erinevalt pankadest, kus nõutakse kindlat sissetulekut ja lisaks head tagatist, piisab BIGi puhul heast vaid tagatisest. Peale selle tehakse otsus laenu andmise kohta kiiresti, mis meelitab kliente ligi.