• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pantimine ilma kauba üleandmiseta

    Klassikaline pantimine eeldab vallasasjast pandieseme valduse üleandmist pandipidajale. See lahendus ei vasta tänapäeva vajadustele. Rahalised nõuded vajavad küll tagamist, kuid tagatiseks olev kaup ei asu üldjuhul pandipidajast võlausaldaja asukohas. Tänapäeva kaubandussuhtes ei ole reeglina mõeldav kauba valduse tegelik teostamine võlausaldajast pandipidaja poolt, nt selle hoiulevõtmisega. Õnneks kehtib tõhus, kuid praktikas vähe kasutatud mehhanism mujal asuva kauba pantimiseks ilma kauba faktilise valduse üleandmiseta.
    Võlaõigus- (VÕS) ja asjaõigusseadusse (AÕS) on sisse viidud modernse eraõiguse põhimõtted: tagada nõuet ka siis, kui kauba faktiline valdus ei ole pandipidajast võlausaldajale üle antud. VÕSi § 909 määratleb laokirja kaubaväärtpaberina, mis annab laokirja seaduslikule valdajale õiguse nõuda hoidjalt ladustatud asja väljaandmist. Kui hoidja on asja ladustamiseks vastu võtnud, on laokirja üleandmisel samasugune tähendus kui kauba valduse üleandmisel. AÕSi § 282 lg 12 loeb asja pantimisel, mille kohta on välja antud kaubaväärtpaber, kaubaväärtpaberi üleandmise võrdseks asja valduse üleandmisega. Pandileping tuleb sõlmida kirjalikult, kuid kauba füüsiline valdus pandipidaja poolt pole vajalik.
    Kaubaväärtpaberi pantimisel on tegemist väljanõudeõiguse, mitte aga kauba pantimisega. Kui pantija ei maksa võlga tähtaegselt, on pandipidajal õigus realiseerida laokiri kas enampakkumisel või poolte vahel kokkulepitud müügiviisil. Laokirja omandaja saab nõudeõiguse, kellele hoidja on kohustatud väljastama kauba.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.