• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maa võõrandamisel on kompromiss võimalik

    Vastukaja ÄP analüüsile ja juhtkirjale maaomandiprobleemidest.
    Äripäev on vastandanud eraomandi puutumatuse eest seisjad ning need, kes pooldavad omandi piiramise lihtsustamist üldistes huvides. Jääb mulje, nagu oleks tegemist ületamatu konfliktiga. Tegelikult peaks kompromissi saavutamine olema võimalik.
    Praegune sundvõõrandamise menetlus on kohmakas ja seda on vaja muuta. Miks mitte võtta eeskuju pikaajalise kogemusega Soomest ja Rootsist, kus kinnisvararegulatsioon on paljuski sarnane?
    On mõistetav, et tehnorajatised on vajalikud kõigile ning trassid ja teed tuleb ehitada võimalikult otse. Alati ei saa arvestada kõikide maaomanikega ja erahuvid peavad osaliselt taanduma üldiste huvide ees. Põhiseadus lubab omandiõigust piirata, kui see on nõutav üldistes huvides, kuid tingimusel, et piirangud on vajalikud ja sobivad soovitava eesmärgi saavutamiseks. Eraomanikke ei tohi diskrimineerida ja kahjulikud kõrvalmõjud tuleb kompenseerida.
    Omandiküsimuste lahendamiseks vajalike instrumentide puudumine ei ole maanteeameti süü, see on kogu meie kinnisvarasüsteemi puudus. Maaküsimustega on aastaid hädas olnud ka Eesti Energia ja omavalitsused. Tuntuim kaasus on ilmselt Tartu maantee läbimurde ehitus Tallinnas, kus kiirustades ?kümnetuhandelisi? luhvtitati. Toimiva ja läbipaistva kinnisomandi sundvõõrandamise regulatsiooni olemasolul polnuks vajadust ja võimalust seda teha.
    Põhjamaades lepitakse enamikul juhtudel rahumeelselt kokku maa võõrandamises või kitsenduste seadmises. Kohtusse jõuavad üksikud kaasused. Kokkulepete saavutamisel on olulisel kohal protsessi läbipaistvus ja maaomaniku veendumus, et omandi võõrandamine on vajalik. Kui pakutavad tingimused on õiglased, pole mõtet vastu punnida, sest maa võõrandatakse igal juhul, edasi lükkub vaid hüvitise saamine. Mõistetav, et mõnedele maaomanikele muutused ei meeldi, eriti kui varal on omaniku jaoks kõrge emotsionaalne väärtus. Selliseid omanikke pole palju, kuid just neid kiputakse väitlustes esile tooma.
    Just nende üksikute diskussiooni välistavate eraomanike suhtes võib sundvõõrandamine olla ainuvõimalik lahendus. Kui seadus nõuab, et enne kohtuvaidluste lõppemist ei või ehitusega alustada, siis võib tekkida olukord, kus ühest ?jonnipunnist? saab diktaator, kelle pretensioonikad tahtmised rahuldatakse projekti kiire elluviimise huvides.
    Tavaliselt räägitakse eraomanike huvidega seonduvalt vaid väärtuse vähenemisest. Aga kui kinnistu ühe osa väärtus ka väheneb, võib allesjääva osa ja kinnistu kui terviku väärtus tõusta. Ka seda tuleb hüvitamisel arvesse võtta. Õiglast hüvitist rakendatakse nii sundvõõrandamisel kui ka muudel juhtudel, kui kinnisvara omanik saab kahju. Tavaliselt on hüvitamisel aluseks turuväärtus, kuid mitte alati. Selleks võib olla ka mõni ehituskulusid arvestav väärtuse liik.
    Põhjamaades liidetakse leitud turuväärtusele 5?30% hinnatud väärtusest, mis oleks osaliselt moraalne hüvitis sundseisu seadmise eest ja kompenseeriks mõnel juhul ka omaniku loodetava väärtuse tõusu.
    Eestil oleks mõistlik kohandustega rakendada ka Põhjamaades levinud praktikat, mis lubab projektiga alustada enne kohtuvaidluste lõppemist.
    Autor: Teet Kukk
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.