• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maa võõrandamisel on kompromiss võimalik

    Vastukaja ÄP analüüsile ja juhtkirjale maaomandiprobleemidest.
    Äripäev on vastandanud eraomandi puutumatuse eest seisjad ning need, kes pooldavad omandi piiramise lihtsustamist üldistes huvides. Jääb mulje, nagu oleks tegemist ületamatu konfliktiga. Tegelikult peaks kompromissi saavutamine olema võimalik.
    Praegune sundvõõrandamise menetlus on kohmakas ja seda on vaja muuta. Miks mitte võtta eeskuju pikaajalise kogemusega Soomest ja Rootsist, kus kinnisvararegulatsioon on paljuski sarnane?
    On mõistetav, et tehnorajatised on vajalikud kõigile ning trassid ja teed tuleb ehitada võimalikult otse. Alati ei saa arvestada kõikide maaomanikega ja erahuvid peavad osaliselt taanduma üldiste huvide ees. Põhiseadus lubab omandiõigust piirata, kui see on nõutav üldistes huvides, kuid tingimusel, et piirangud on vajalikud ja sobivad soovitava eesmärgi saavutamiseks. Eraomanikke ei tohi diskrimineerida ja kahjulikud kõrvalmõjud tuleb kompenseerida.
    Omandiküsimuste lahendamiseks vajalike instrumentide puudumine ei ole maanteeameti süü, see on kogu meie kinnisvarasüsteemi puudus. Maaküsimustega on aastaid hädas olnud ka Eesti Energia ja omavalitsused. Tuntuim kaasus on ilmselt Tartu maantee läbimurde ehitus Tallinnas, kus kiirustades ?kümnetuhandelisi? luhvtitati. Toimiva ja läbipaistva kinnisomandi sundvõõrandamise regulatsiooni olemasolul polnuks vajadust ja võimalust seda teha.
    Põhjamaades lepitakse enamikul juhtudel rahumeelselt kokku maa võõrandamises või kitsenduste seadmises. Kohtusse jõuavad üksikud kaasused. Kokkulepete saavutamisel on olulisel kohal protsessi läbipaistvus ja maaomaniku veendumus, et omandi võõrandamine on vajalik. Kui pakutavad tingimused on õiglased, pole mõtet vastu punnida, sest maa võõrandatakse igal juhul, edasi lükkub vaid hüvitise saamine. Mõistetav, et mõnedele maaomanikele muutused ei meeldi, eriti kui varal on omaniku jaoks kõrge emotsionaalne väärtus. Selliseid omanikke pole palju, kuid just neid kiputakse väitlustes esile tooma.
    Just nende üksikute diskussiooni välistavate eraomanike suhtes võib sundvõõrandamine olla ainuvõimalik lahendus. Kui seadus nõuab, et enne kohtuvaidluste lõppemist ei või ehitusega alustada, siis võib tekkida olukord, kus ühest ?jonnipunnist? saab diktaator, kelle pretensioonikad tahtmised rahuldatakse projekti kiire elluviimise huvides.
    Tavaliselt räägitakse eraomanike huvidega seonduvalt vaid väärtuse vähenemisest. Aga kui kinnistu ühe osa väärtus ka väheneb, võib allesjääva osa ja kinnistu kui terviku väärtus tõusta. Ka seda tuleb hüvitamisel arvesse võtta. Õiglast hüvitist rakendatakse nii sundvõõrandamisel kui ka muudel juhtudel, kui kinnisvara omanik saab kahju. Tavaliselt on hüvitamisel aluseks turuväärtus, kuid mitte alati. Selleks võib olla ka mõni ehituskulusid arvestav väärtuse liik.
    Põhjamaades liidetakse leitud turuväärtusele 5?30% hinnatud väärtusest, mis oleks osaliselt moraalne hüvitis sundseisu seadmise eest ja kompenseeriks mõnel juhul ka omaniku loodetava väärtuse tõusu.
    Eestil oleks mõistlik kohandustega rakendada ka Põhjamaades levinud praktikat, mis lubab projektiga alustada enne kohtuvaidluste lõppemist.
    Autor: Teet Kukk
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mart Laar: saabuvad raskemad ajad, see kõik tuleb lihtsalt üle elada
Tulevik pole nii ilus, nagu tahaksime, aga ilmselt ka mitte nii tume, kui kardetakse. Teeme nii, et suudaksime kiirelt edasi liikuda, kirjutab Eesti peaminister aastatel 1992–1994 ja 1999–2002 Mart Laar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tulevik pole nii ilus, nagu tahaksime, aga ilmselt ka mitte nii tume, kui kardetakse. Teeme nii, et suudaksime kiirelt edasi liikuda, kirjutab Eesti peaminister aastatel 1992–1994 ja 1999–2002 Mart Laar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Investori nädal: aktsionäride koosolekud, LHV aktsiate ja BluOri võlakirjade märkimine
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Elering jätkusuutlikkusest: kõige väiksemast lülist sõltubki kõige rohkem
Mida, kuidas ja miks teeb ülekandeoperaator Elering selleks, et nende tegevus oleks jätkusuutlik ja vastutustundlik, räägib Äripäeva raadios Eleringi merevõrgu programmi direktor Getlyn Allikivi.
Mida, kuidas ja miks teeb ülekandeoperaator Elering selleks, et nende tegevus oleks jätkusuutlik ja vastutustundlik, räägib Äripäeva raadios Eleringi merevõrgu programmi direktor Getlyn Allikivi.
Allutatud võlakirjad kui lisavõimalus inflatsiooni tingimustes rohkem teenida
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Euroopa rohepöörde juhi kriitika vihastas Eesti tööstureid: see on küüniline ja elukauge
Eestis visiidil olev Euroopa Komisjoni rohepöörde eest vastutav juhtiv asepresident Frans Timmermans kritiseeris, et Eestis ei peaks alati puitu pelletiteks lõikuma ning ahju ajama, selle asemel tuleks luua kõrgemat väärtust ning oma väärtuslikke metsi hoida. Frans Timmermansi väljaütlemine ärritas selgelt siinset taastuvenergia koda ning metsa- ja puidutööstuse liitu.
Eestis visiidil olev Euroopa Komisjoni rohepöörde eest vastutav juhtiv asepresident Frans Timmermans kritiseeris, et Eestis ei peaks alati puitu pelletiteks lõikuma ning ahju ajama, selle asemel tuleks luua kõrgemat väärtust ning oma väärtuslikke metsi hoida. Frans Timmermansi väljaütlemine ärritas selgelt siinset taastuvenergia koda ning metsa- ja puidutööstuse liitu.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.