• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palk- ja moodulmaja valija saab tellida isikupäraseid lahendusi

    ?Kõik moodulmajad ei ole ühte nägu,? kummutab OÜ Matek projektijuht Tanel Kokk ühe suurima eksiarvamuse. ?Klient võib meile tuua enda koostatud projekti ja kuna sel juhul on maja kallim vaid täiendavalt väljatöötatava projektdokumentatsiooni maksumuse võrra, ei ole ka raha takistuseks päris enda maitse järgi tehtud maja ehitamisel,? räägib Kokk. Ka pole moodulite mõõtu ette antud, seega võib vabalt tellida üle 200 m² suuruse maja. Kõik detailid valmistatakse tehases, mis võimaldab suurt täpsust ja seega ka kõrgemat kvaliteeti. Koka sõnul on kõigil kasutatavatel materjalidel kas rahvusvaheliselt tunnustatud vastavussertifikaat või kasutusluba, mis ei anna alust kahtlustele, nagu poleks moodulmaja kvaliteetne. Samuti võib moodulmajale panna kivikatuse, sest katusekandjate projekteerimisel arvestatakse kivikoormusega isegi siis, kui klient kivikatust paigaldada ei kavatse. ?Moodulmaja ei vaja ka lisasoojustust, sest klaasvillast piisab täiesti,? selgitab Kokk.
    Just moodulmaja võimaldab kliendil mitmes punktis kokku hoida, sest soovi korral saab osta vaid soojustamata vihmakindla majakarbi. Samas on võimalik lasta suuremad tööd ehitusfirmal ära teha ning siis siseviimistluse kallal ise vaikselt edasi nokitseda. Neile, kes nii kaua oodata ei malda, on olemas nn võtmed kätte pakett, mis teeb kliendi majaomanikuks kolme kuuga.
    Aasta-aastalt on kasvanud ka palkmajade populaarsus. Menukuse põhjuseks pakub OÜ EstNor juhataja abi Kaupo Mägi palkmaja ekstreemsust ja erilist välimust. Kuid just need omadused on loonud arvamuse, nagu ei sobiks palkmaja igasse keskkonda. Kaupo Mägi ei paneks palkmaja tõepoolest kivist majade keskele, kuid samas ei näe ta suuri takistusi palkmaja sobitamisel teiste puidust majadega.
    ?Norras on maju, mille esimene korrus on puitkarkassist ja teine palgist, ning nende välimusel pole viga midagi,? põhjendab ta. Viimane sõna keskkonda sobivuse kohta jääb siiski valla öelda.
    OÜst EstNor on võimalik tellida kuni 500ruutmeetriseid maju ? suuremate ehitamiseks ei jätku neil lihtsalt ruumi.
    ?Maja tuleb enne tehases kokku panna, et siis hiljem lahti võetuna kliendi maadel üles seada,? selgitab Mägi. Selle eripära tõttu ei tehta EstNoris maju kuusest, vaid männist. Kuusk nimelt ei klapi pärast ühekordset lahtivõtmist enam nii hästi kokku kui mänd.
    Kuigi puuliiki valida ei saa, on võimalik ise otsustada peaaegu kõik muu, alates maja kujust ja lõpetades juhtmete asupaigaga.
    ?Puitkarkass- ja moodulmaja ei erine teineteisest eriti, karkass on ehk ainult pisut odavam,? arutleb puitkarkassmaju tootva Ehitusmaakler OÜ eelarvestaja Rando Trohanov. Ühe erinevusena mainib ta siiski, et karkassmajal on võrreldes moodulmajaga võimalik rohkem viimase hetke muudatusi teha.
    Trohanov ei ole nõus, et kohapeal ehitatav maja on ebatäpsem, viidates selle sõltumisele ehitajast.
    Võrreldes puitkarkassmaja ja palkmaja, leiab ta, et viimane on tuleohtlikum. Karkassmaja kolme kuu kanti jääv valmimisaeg aga ei erine eriti teiste majatüüpide valmimiseks kuluvast ajast.
    Enamik Kodumajatehases valmivatest ruumelementmajadest püstitakse väljaspool Eestit. Sihtkohamaas tõstetakse nad vundamendile ning tehakse vajalikud ühendused (elekter, vesi, kanalisatsioon). Hoonetes on eelnevalt kogu siseviimistlus tehtud (seinad tapeeditud, parkett põrandal, niisked ruumid plaaditud jne), samuti on paigaldatud köögimööbel. Ruumelementidest oleme valmistanud kuni viiekorruselisi elamuid.
    Eestis paigaldatavaid maju tuleb vaid lähemale transportida, kõik muu käib samamoodi kui Soomes. Eramajade hinnad algavad 1,4 miljonist kroonist (106?111 m2 maja koos krundiga, ?võtmed kätte?).
    Mis puudutab meie inimeste majavalikuid, siis tundub, et üha enam hakkab domineerima nn võtmed kätte lahendus. Majas olgu kõik valmis ja korras, haljastus tehakse siiski valdavalt ise.
    Need ajad, kus ise aastaid oma maja ehitati, on möödas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.