Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rohkem armastust ja sallivust

    Jõuluõhtul televiisori ees jumalateenistust ja kontserti jälgides ei suutnud ma kuidagi endast eemale tõrjuda mõtteid ühiskonnas valitsevatest prioriteetidest, mida seostame ühiskonna üldise heaolu kasvuga.
    Oleme otsinud aastaid oma Nokiat, millest kujutame kerkivat enneolematuid pudrumägesid ja tulevat suurt aupaistet. Kas meil ikka on vaja otsida sellist Nokiat?
    Olen juba aastaid imetlenud neid kuldsete kätega inimesi, kes valmistavad imetoredaid puidust mänguasju ja lastemööblit. Nende loodu toob rõõmu paljude perede lastele maailma erinevates maades.
    Oleme rikkad selliste inimeste poolest, kes oskavad luua asju, millest õhkub hellust ja armastust. Need on inimesed, kes aitavad hoida meie kultuuri ja identiteeti.
    Üha enam oleme võtnud edukuse mõõdupuuks raha, olgu selleks siis sisemajanduse koguprodukti või keskmise palga kasv, käive või mingi muu näitaja. Raske on endale ette kujutada, kuid SKP kasv, suurenev riigieelarve või isegi keskmise palga tõus valmistavad heaolu ainult väikesele osale meie ühiskonna liikmetest.
    Kuulates riigimeeste ülistavaid ja ja ennast kiitvaid kõnesid Eesti majanduse edusammudest ning ühiskonna prioriteetidest, on jäänud mulje, et me ei väärtustagi enam inimest, kelle käed oskavad luua soojust ja õnne. Need käed võivad küll olla osavad, kuid üksikult võttes pole nende panus meie SKPsse piisavalt suur. Kahjuks jääb nende efektiivsus alla virtuaalses maailmas loodule.
    Kas tuleks need inimesed saata ümberõppesse, mis aitaks neil kohaneda selle virtuaalse maailmaga, milles suur osa toodetust ei ole käega katsutav? Kas me ikka seda soovime?
    Juba sajandeid tagasi tegelesid majandusteadlased heaolu määratlemisega, koostades selleks erinevaid heaolukõveraid. Ühiskonna edukuse mõõdupuuks peakski saama heaolu, mitte selle aritmeetiline keskmine. Kõigi ühiskonna liikmete heaolu.
    Üha enam imetleme neid, kes ehitavad imelosse mitte käte, vaid suuga. Domineerivateks kriteeriumideks oleme seadnud raha ja efektiivsuse.
    Ehk võiks hoopis armastus ja sallivus olla meie Nokia?
    Kuid siis tekib jälle küsimus, kuidas mõõta oma efektiivsust. Kui selleks kasutada sündinud laste arvu, siis oleme ebaefektiivsed. Kui aga võtta aluseks keskmise töötasu kasv, siis oskame armastada küll.
    Ühiskonna prioriteedid väljenduvad kehtestatud kriteeriumides ja hinnangutes. Liiga suurt tähelepanu oleme otsuste tegemisel hakanud pöörama muudele väärtushinnangutele, uskudes seejuures, et SKP ja keskmine töötasu on olulisemad ühiskonna liikmete heaolu tegurid.
    Sellest johtuvalt peame Eesti inimeste arendatud puutooteid valmistama kaugel idamaal, piirkonnas, kus prioriteediks ei ole ainult SKP kasv, vaid midagi palju olulisemat.
    Mida teha aga suure osa meie kõrval tegutsevate Eestimaa inimestega, kellel on kuldsed käed ja soe süda, aga kellel ei ole kavalust ega ambitsioone? Nemad tunnevad end abitute ja hüljatutena.
    Väärtustagem siis uuel aastal rohkem meie ühiskonna liikmeid, mitte nende valitsejaid! Väärtustagem rohkem valijaid kui valituid!
    Ühiskonna heaolu mõõtkem eelkõige õnnelike abielupaaride, elanikkonna keskmise eluea pikenemise ning sündinud laste arvuga.
  • Hetkel kuum
Paavo Kangur: ostame Ölandi ära
Majandust saab elavdada rahu, aga ajalugu näitab kahjuks pigem pikka konflikti ja seda reaalsust arvestades tuleks meil ka otsuseid teha, arutleb Paavo Kangur arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Majandust saab elavdada rahu, aga ajalugu näitab kahjuks pigem pikka konflikti ja seda reaalsust arvestades tuleks meil ka otsuseid teha, arutleb Paavo Kangur arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Lev Dolgatsjov: iduettevõtetesse investeerimine ei ole teadus, vaid kunst Nipid, kuidas võitjat ära tunda
Äriingel Lev Dolgatsjov avaldas kriteeriumid, mille alusel tunneb tema ära elujõulise iduettevõtte, ükssarvikute teadlikku otsimisse ta aga ei usu.
Äriingel Lev Dolgatsjov avaldas kriteeriumid, mille alusel tunneb tema ära elujõulise iduettevõtte, ükssarvikute teadlikku otsimisse ta aga ei usu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väiketootjate unistus on purunenud: meie pealt hoitakse esimesena kokku
Unistus, et järjest rohkem tarbitakse teadlikult kohalike väiketootjate tooteid, ei ole täitunud, ütles väiketootja Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo.
Unistus, et järjest rohkem tarbitakse teadlikult kohalike väiketootjate tooteid, ei ole täitunud, ütles väiketootja Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Kaitseväe uus juht sai paika
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Teadlane: kliimaseaduse eesmärk on vildakas
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Ford heitis Viktor Siilatsi õuele uue konkurendi
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Maxima Eesti sai uue juhi
Alates 24. veebruarist on Maxima Eestil uus Leedu päritolu juht Diana Gegelytė, alles möödunud aastal Maxima juhi ametisse saanud Kristina Mustonen lahkub ettevõttest.
Alates 24. veebruarist on Maxima Eestil uus Leedu päritolu juht Diana Gegelytė, alles möödunud aastal Maxima juhi ametisse saanud Kristina Mustonen lahkub ettevõttest.
Euroopa karmistas sanktsioone Venemaa vastu
Euroopa Liidu nõukogu võttis vastu 13. Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi.
Euroopa Liidu nõukogu võttis vastu 13. Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi.