Eesti börsiaktsiatega käib tõeline kauplemine väljaspool börsi

Tallinna börsi statistikast selgus, et mullu oli börsivälise kauplemise käive börsi käibest 3,6 miljardi krooni võrra suurem. ?See näitab, et investorid kasutavad börsi aktiivsemalt väärtpaberiarveldusteks kui tehingute kokkuleppimiseks,? ütles Äripäeva analüütik Romet Kreek.

Eelmisel aastal oli Tallinna börsi käive, kuhu arvestati kauplemine börsifirmade aktsiate, võlakirjade ja erastamisväärpaberitega, kokku 10,5 mld krooni. Börsiväline kauplemine samade väärtpaberitega oli aga koguni 14,1 miljardit krooni.

Eelmisel aastal oli keskmine börsivälise tehingu suurus 596 308 krooni, mis oli pisut suurem keskmisest börsitehingust 522 456 krooni.

?Börsiväliste tehingute hoogustumise üks põhjus mullu oli kindlasti kasvanud repo­tehingute arv,? ütles LHV maak­ler Henno Viires. Ta lisas, et repotehingud kasvasid juba selle arvel, et suur hinnatõus võimaldas repotud asjade tagatisel juurde laenata. Tema sõnul lisandusid ka uued repod.

Viires ei usu siiski, et repo­tehingute kasv on märk võimalikust tekkivast börsimullist. ?Ma ei usu, et väärtpaberiportfelle üles repotakse, nagu kunagise börsikrahhi ajal. Pigem repotakse raha muuks äriks, milles väärtpaberiomanikud osalevad, sellist mulli nagu 1997. aastal küll tekkimas ei näe,? ütles Viires.

Lisaks märkis Viires, et kasvanud börsiväliste tehingute taga on sageli ostja soov saada suurem aktsiapakk korraga kätte. Maakleritel tuleb siis aktsiad soovitud koguse saavutamiseni jao kaupa turult kokku osta. ?Ostan kümne päeva jooksul iga päev 50 000 Hansapanga aktsiat, oman positsiooni ja siis kannan lõpuks 500 000 aktsiat koos börsiväliselt ostja arvele,? näitlikustas ta.

Ühispanga maakler Peeter Koppel ja Hansapanga maakler Lauri Lind möönsid, et börsivälise kauplemise hoogustumise taga oli tehniline pool ning statistika on ebausaldusväärne. Börsiväliste repotehingute osa on Linnu sõnul siiski väga väike.

Linnu sõnul võidakse tehing turuväliseks muuta, kui näiteks klient ei jõua raha õigeks ajaks üle kanda või kui väärtuspäev muutub. Ka välismaaklerite majasisesed tehingud lähevad kirja börsivälistena.

Repotehing ja ka võimendus on aktsiate tagatisel laen.

?Sõna repo tekitab hirmuvärinaid, sest repotehingute ebaõige kasutamise ja ahneks muutumise tõttu põletasid paljud kliendid 1997. aasta börsikrahhi ajal näpud,? ütles LHV maaklertegevuse juht Kristjan Lepik mullu septembris Äripäevale.

1997. aastal Tallinna börsil aktiivselt tegutsenud investor Raivo Raigna on samuti veendunud, et Tallinna aktsiaturu kukutasid toona need, kes mängisid laenatud rahaga ehk panustasid repotehingutele.

1997. aasta börsikrahh on jätnud valusa jälje: paljud investorid kaotasid siis raha ja see on eestlaste hulgas tekitanud mulje börsist kui ohtlikust kohast. Enamasti oli siis peamine rahakaotuste põhjus liigne ahnus: optsioonide ja repo-tehingutega mindi püüdma liiga suurt kala. Kui proovitakse raha lühikese ajaga kahekordistada, siis peab olema ka valmis rahast ilma jääma. Maaklerite sõnul ei tõsta Tallinna börsi aktsiaid mitte kohalike repotehingud, vaid välismaine raha, mis voolab Kesk- ja Ida-Euroopasse.